Keskkonnaagentuuri äsja valminud kliimaatlas koondab enam kui kuuekümne aasta kliimaandmed
Keskkonnaagentuur koostöös Kliimaministeeriumiga avaldas kliimaatlase, mis annab tervikliku ülevaate kliima muutumisest aastast 1961 kuni tänapäevani.
Keskkonnaagentuur koostöös Kliimaministeeriumiga avaldas kliimaatlase, mis annab tervikliku ülevaate kliima muutumisest aastast 1961 kuni tänapäevani.
Kaitsealadel on vajalik suuremad sündmused aegsasti kooskõlastada Keskkonnaametiga, kus ollakse kindlasti nõu ja jõuga abiks ning pakutakse vajadusel loodust säästvaid lahendusi.
Keskkonnaamet alustab 15. aprillil pesitsusrahu kontrollidega, mis kestavad kuni 15. juulini. Kontrollid keskenduvad kaitsealadele ja linnurikastele metsadele, kus rikkumisel oleks pesitsevatele lindudele eriti suur mõju.
Keskkonnaamet jätkab pesitsusrahu kaitsel Eesti metsades senist praktikat ning keskendub järelevalvele kaitsealadel ja linnurikastes metsades, kus rikkumisel oleks pesitsevatele lindudele eriti suur mõju. Kontrollreide tehakse pesitsuse tippajal 15. aprillist 15. juulini.
Keskkonnaamet rahuldas MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkonna ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu taotluse ning andis loa angerjate asustamiseks siseveekodesse. Alates järgmisest aastast on plaanis asustamise tingimusi rangemaks muuta.
Keskkonnaamet toetab olulise hüvitisega loomakahjude ennetamiseks efektiivsete ennetusmeetmete rakendamist ning võttis kokku 2025. aastal suurkiskjate, hüljeste ja kotkaste tekitatud kahjud. Vaatamata Eesti suurkiskjate asurkondade väga heale seisundile ja meedias suure tähelepanu pälvimisele olid hundi ja pruunkaru tekitatud kahjud möödunud aastal võrreldes paari varasemaga valdavalt...
Keskkonnaamet on kinnitanud lagritsa (Eliomys quercinus) kaitse tegevuskava, mis võimaldab alustada liigi taasasustamiskatset Eestis. Lagrits on III kaitsekategooria liik, kes on praeguseks Eesti loodusest kadunud.
Keskkonnaamet ootab tagasisidet uuele Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitsekorralduskavale. Kaitsekorralduskava seab loodusväärtustele kaitse-eesmärgid ja määrab looduskaitselised tegevused, mis on peamiselt suunatud märgade koosluste taastamisele, pärandniitude hooldamisele ja külastuse korraldamisele. Planeeritud tegevuste edukaks elluviimiseks on oodatud kõigi osapoolte ettepanekud ja arvamused...
Konverents „Maismaatuuleparkide ja elustiku vastastikused mõjud” toimub 16.-17. märtsil Tartus, Tartu Ülikooli raamatukogus (W. Struve 1). Konverentsi saab jälgida ka veebis.
Kormorane lubatakse kudevate kalade kaitseks heidutada Pärnu jõel Tindisaartest Paikusel Kurgja paisuni kuni 30. maini. Sellel perioodil on piirkonnas lubatud küttida kuni 200 kormorani. Mitteletaalseks heidutamiseks on lubatud samal ajal seal kasutada tuuletantsijat, lasereid ja pauguteid.