Blogis: Intervjuu 2026. aasta kalaga – lestaga
2026. aasta kalaks on valitud lest – merekala, kes võib harvem sattuda ka jõgede alamjooksudele.
2026. aasta kalaks on valitud lest – merekala, kes võib harvem sattuda ka jõgede alamjooksudele.
Keskkonnaagentuur koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga (ETS) ootab kõiki huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot talvituvate nahkhiirte kohta.
Kliimamuutustele vastupidav põllumajandus aitab säilitada tootlikkust ja hoida põllumajandustootjate sissetulekuid stabiilsetena, samal ajal tagades toidujulgeoleku ja ökosüsteemide kaitse Euroopas. Põllumajanduse ülemineku toetamiseks on vaja strateegilisi investeeringuid ja tugevamat juhtimist, selgub täna avaldatud EEA (European Environment Agency) ülevaatest.
Tartu Ülikooli raamatukogus toimunud kahepäevane konverents „Maismaatuuleparkide ja elustiku vastastikused mõjud“ keskendus tuuleparkide kavandamise ja toimimisega seotud elustiku kaitse küsimustele.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt osales 16.–17. märtsil Brüsselis Euroopa Liidu energeetikanõukogu ja keskkonnanõukogu istungitel. Kahe päeva keskseteks teemadeks olid energiajulgeolek Lähis-Ida pingete taustal, kriitilise taristu kaitse, Ukraina toetamine, ja 2030. aasta järgne kliimapoliitika, sh heitkogustega kauplemise süsteemi oodatav ülevaatus.
Täna, 3. märtsil, pälvisid kümme Eesti turismiettevõtjat kestliku turismi sertifikaadi. Euroopa Kaitsealade Liit on omistanud Matsalu, Lahemaa ja Soomaa rahvusparkidele kvaliteedimärgise, tunnustades nende piirkondade järjepidevat panust loodussäästliku turismi arendamisse.
KIK toetas üle 1,2 miljoni euroga RP Pakend OÜ jäätmete ringlussevõtu projekti, millega rajatakse Maardusse segapakendi ning paberi- ja kartongijäätmete sorteerimiskeskus. Uus liin võimaldab töödelda aastas kuni 8000 tonni segapakendeid ja kuni 10 000 tonni paber- ja kartongpakendeid ning suunata ringlusesse 69 protsenti töödeldavatest jäätmetest.
Veebruariga sai läbi viimane meteoroloogiline talvekuu ja aeg on teha kokkuvõtteid. Valmis ülevaade Eesti meteoroloogilisest talvest, kus vaatame otsa talvekuude ehk detsembri, jaanuari ja veebruari ilmanäitajatele.
Märtsikuu keskmine õhutemperatuur tuleb normi lähedane või veidi kõrgem (norm -1,8..+0,6°C). Sademeid on normi piires või veidi vähem (norm 27..43 mm).
2026. aasta veebruari keskmine õhutemperatuur oli -8 kraadi (norm -3,8 kraadi), viimati oli veel külmem 2012. aasta veebruaris (-8,7 kraadi). Veebruari minimaalne õhutemperatuur mõõdeti kuu esimesel päeval Jõgeval ja maksimaalne viimasel päeval Võrus, vastavalt -28,3 ja +4,8 kraadi. Hea uudis on see, et kestev külm soodustas veekogudel jää kasvu ning üle mitme aasta on hüljestele, eriti...