Augusti lõpust kuni 5. oktoobrini küttisid jahimehed Eestis üle 2000 metssea, mis on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil.
Tänavu puhastatakse selguseta päritolu jäätmetest kokku kolm maatükki kolmes maakonnas: Harjumaal, Tartumaal ja Pärnumaal. Reformimata riigimaale veetud jäätmete ja nendest tekkinud saastuse likvideerimiseks on Keskkonnaameti eelarves 40 tuhat eurot.
KIKi juurde luuakse keskkonnahariduse arenduskeskus, mis hakkab valdkonna tulevikku vastavalt tegevuskavale koostöös Kliimaministeeriumiga suunama. Uue keskkonnateadlikkuse ja -hariduse tegevuskava koostamine saab hoo sisse ülejärgmisel nädalal toimuval keskkonnahariduse konverentsil.
Kliimaministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) koostöös valminud määrus loob toetuse biometaani sisestuspunkti rajamiseks gaasi ülekandevõrku, suurendab kodumaise taastuvgaasi osakaalu ning toetab energiasüsteemi varustuskindlust.
Kliimaministeerium on algatanud uuringu, mille eesmärk on lihtsustada keskkonnamõjude hindamist. Eesmärk on välja selgitada, millised tegevused avaldavad kliimale piisavalt olulist mõju, et neid tuleks käsitleda täiendavalt keskkonnamõju hindamise protsessis. Uuringu tulemused aitavad luua selgema ja õiglasema aluse majandustegevuste mõju hindamiseks kliimaeesmärkide saavutamisele.
8.–9. oktoobril toimus Pärnumaal Ojakol seminar „Üleujutusteks valmistumas – riskid, teadmised ja lahendused“, mille eesmärk oli tugevdada Eesti valmisolekut üleujutuste ennetamiseks ja nendega toimetulekuks, tuues kokku teadlased, päästjad, omavalitsused ja poliitikakujundajad.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Enamik andmeid pärinevad ERA5 järelanalüüsi andmebaasist, mis põhineb miljarditel mõõtmisandmetel...
Soomaa rahvuspargi puhul on tegemist suurelt jaolt üle ujutatud alaga, mistõttu on seal väga keeruline tavapäraste ennetusmeetmetega kiskjate eest karja kaitsta. Keskkonnaamet on seetõttu andnud piirkonnas välja kuus eriluba hundi nuhtlusisendite küttimiseks, realiseeritud on nendest hetkel üks. Sellisel kujul enne piirkonda küttimislube väljastatud ei ole.
2024. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 558 245 m3/d, mida on 49 084 m3/d võrra vähem kui 2023. aastal. Eesti erinevatest kaevandustest ja karjääridest pumbati põhjavett koguses 426 941 m3/d, mis moodustab ca 79 % kogu riigi põhjaveevõtust.
Samal ajal kui rahvusvaheline teadlaskond hoiatab märgalade vähenemisega seotud keskkonnakahjust, otsustas Venemaa välja astuda märgalade kaitseks loodud Ramsari konventsioonist. Sellele eelnes Venemaa poolne märgalade hävitamine Ukrainas ning konventsiooni osaliste otsus hinnata Venemaa tekitatud keskkonnakahjusid.