Eesti saab tänu Šveitsi koostööprogrammile neli tipptasemel mobiilset radarit lindude, nahkhiirte ja putukate jälgimiseks.

Euroopa seisab üheaegselt silmitsi julgeoleku-, majandus- ja kliimasurvega. Sel nädalal Brüsselis ja Luksemburgis toimunud arutelud tõid kliimaeesmärkide lahendamise plaanid lähemale sellele, et neid saaks vaadata koos ülejäänud eesmärkidega.

Euroopa Komisjon tegi 21. oktoobril ettepaneku, millega soovitakse lihtsustada raadamisvabade toodete määruse (EUDR) rakendamist. Ettepaneku kohaselt lihtsustatakse nõudeid ja lükatakse mikro- ning väikeettevõtjate jaoks rakendustähtaega edasi. Muudatuste jõustumiseks peavad need veel heaks kiitma Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu.

Lisasime Eesti topograafia andmekogu vooluveekogu põhitelgede kihi. Katastri ja haldusjaotuse sektsiooni lisasime Maa- ja Ruumiameti kaarditeenusest omandivormi teemakaardi. Ka metsateatiste kiht sai uue visuaali ning kaardikihtide loetelus aitab aktiivsetest kihtidest ülevaadet saada avatud kihtide arv grupi nime taga.

Kliimaministeerium uuendab koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KIK) erametsanduse toetussüsteemi, et suurendada elurikkust Eesti metsades ja kujundada kliimakindlamaid metsi.

Eesti Orhideekaitse Klubi valis 2026. aasta orhideeks pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis). Pruunika pesajuure põhilevila on Euroopas, ulatudes ka Lääne-Siberisse, Kaukaasiasse ja üksikutesse kohtadesse Väike-Aasias. Eestis on ta hajusalt levinud ja esindatud kõigis maakondades. Pruunikas pesajuur kasvab lubjarikastel muldadel ja eelistab parasniiskeid salumetsi, puisniite, sarapikke, harvem ka...

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele seaduseelnõu, millega seatakse paika Eestis Euroopa Liidu ülese metaaniheite vähendamise regulatsiooni rakendamine ning hakatakse senisest täpsemalt kontrollima metaaniheite vähendamist energeetikasektoris.

Kuuse-kooreüraski seire on toimunud aastatel 2021–2025 kolmeteistkümnes maakonnas. Võrreldes 2024. aastaga jäi lendluse intensiivsus madalamaks Ida-Viru-, Jõgeva-, Lääne-Viru-, Valga- ja Võrumaa seirepunktides. Tartumaa, Põlvamaa ja Järvamaa jäid ligikaudu eelmise aastaga samale tasemele. Samas suurenes kuuse-kooreüraskite arv 2025. aastal Harju-, Pärnu-, Rapla- ja Viljandimaal.

Brasiilias, Belemis lõppes äsja ÜRO kliimakonverents (COP30). Läbirääkimiste põhiküsimuseks kujunes fossiilkütuste tarbimise lõpetamise ja globaalse kasvuhoonegaaside heite vähendamise tempo ning selleks vajaminev rahastus. Kliimasoojenemise pidurdamise ambitsioon jäi selgelt madalamaks kui Euroopa Liit vastavalt teaduspõhisele soovitusele ootas.

Keskkonnaagentuur ja Kliimaministeerium tutvustasid 21. novembril Euroopa Komisjonile esitatud loodus- ja linnudirektiivi aruandlustulemusi perioodi 2019−2024 kohta.