Aasta lõpus, mil tehakse kokkuvõtteid ja plaane uueks aastaks, on hea meenutada, et keskkonnaseire on pidev töö. Ka pühade ajal kogume andmeid, mis aitavad mõista looduses toimuvat.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tahab taastada Alam-Pedja looduskaitsealal asuvate Kirna märgade metsade veerežiimi. Siit leiab põhjaliku ülevaate seda tööobjekti ning laiemalt märgalade taastamist puudutavatest küsimustest ja vastustest.
Sel aastal omandab riik oluliste looduskaitsepiirangutega eramaid ligi kaks korda suuremal pindalal kui eelmisel aastal ning panustab sellesse 10,2 miljonit eurot. See on 2,4 miljonit rohkem kui aasta varem ja ligi 7 miljonit eurot rohkem kui üle-eelmisel aastal.
Jõulupühad on lähenemas ja paljud tahaks teada, millist ilma on oodata. Keskkonnaagentuuri sünoptikud on teinud prognoose, et anda aimu, millised ilmastikuolud meid sel aastal pühade ajal ees ootavad.
Soomaa rahvuspark on saanud oma ilule ja maagilisele viiele aastaajale vastava külastuskeskuse. Avastamisrõõmu ja matkamugavust pakkuv uhiuus külastuskeskus on RMK viimaste aastate suurim investeering looduspuhkuse edendamisesse. Kõigile huvilistele on külastuskeskus avatud 17. jaanuarist.
Energeetika- ja keskkonnaminister allkirjastas määruse, millega antakse toetust biometaani sisestuspunkti rajamiseks gaasi ülekandevõrku.
Täna jõustub jäätmereform, mille eesmärk on suunata kümne aasta pärast ringlusse vähemalt 65 protsenti olmejäätmetest. Üleminek uuele süsteemile toimub järk-järgult. Äsja valmis jäätmete liigiti kogumise juhend, ees ootavad omavalitsuste esimesed veo- ja käitlushanked ning ringlussevõtt saab eelise jäätmete põletamise ja ladestamise ees.
Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib hetkeseisuga küttida 163 looma. Eelmine küttimismaht oli 130, tänu andmete täpsustumisele lisandus sellele veel 33.
Keskkonnaameti tellitud ja Eesti mereinstituudi koostatud RePower projekti raames valminud juhendmaterjal on mõeldud merepõhja elustiku ja elupaikade uuringuteks. Sellised uuringud on abiks keskkonnamõjuhindamise teostamisel, looduskaitsealade inventeerimisel, üle-eestiliste merepõhja elupaikade kaartide loomisel ja elupaigatüüpide seisundi hindamisel.
Eesti jäätmereformi üks keskseid eesmärke on muuta jäätmemajandus läbipaistvaks, andmepõhiseks ja ettevõtjatele lihtsamaks. Selleks ajakohastatakse nii jäätmete kogumise ja vastutuse põhimõtteid kui ka neid toetavaid infosüsteeme. Reformi oluline osa on uue jäätmeinfosüsteemi PISTRIK kasutuselevõtt, mida arendab Keskkonnaagentuur.