Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib hetkeseisuga küttida 163 looma. Eelmine küttimismaht oli 130, tänu andmete täpsustumisele lisandus sellele veel 33.

Põllumajandus-, energeetika- ja transpordisektori kliimakindlamaks muutmine aitaks vältida miljardeid eurosid kahjusid, mida põhjustavad kliimamuutustega seotud üha sagenevad äärmuslikud ilmastikunähtused. Samal ajal suurendaks see Euroopa konkurentsivõimet, selgub täna avaldatud EEA (European Environment Agency) ülevaatest.

Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur tuleb normilähedane, kohati madalam (norm -4,7..-0,3°C). Sademeid on normi piires (norm 38..61 mm).

Külmad ilmad on toonud Eesti veekogudele jää. Päästeamet mõõdab regulaarselt jää paksust populaarsematel siseveekogudel, tulemusi saab vaadata Keskkonnaagentuuri ilmaäpi ILM+ jääkaardilt, et kontrollida, kus on jääle minek lubatud ja ohutu.

Täna läbis Riigikogus kolmanda lugemise jäätmereformi eelnõu. Järk-järgult muutub jäätmete liigiti kogumine mugavamaks, omavalitsused saavad kujundada süsteemi vastavalt piirkonna vajadustele, konkurents jäätmeturul kasvab ning valdkond muutub läbi digitaliseerimise läbipaistvamaks.

Eesti jäätmereformi üks keskseid eesmärke on muuta jäätmemajandus läbipaistvaks, andmepõhiseks ja ettevõtjatele lihtsamaks. Selleks ajakohastatakse nii jäätmete kogumise ja vastutuse põhimõtteid kui ka neid toetavaid infosüsteeme. Reformi oluline osa on uue jäätmeinfosüsteemi PISTRIK kasutuselevõtt, mida arendab Keskkonnaagentuur.

Kliimaministeerium plaanib muuta jahieeskirja, et viia reeglid paremini kooskõlla loodushoiu ja tegeliku eluga. Peamiste uuendustena muutub karujaht täielikult loapõhiseks, jahirelvade autos vedamise nõuded tehakse mõistlikumaks ning looduskaitsealadel luuakse paremad võimalused lindude kaitsmiseks väikekiskjate eest.

Nüüdsest on võimalik kasutajatel kaardile lisada oma kaardikihti, kaardiakna vaadet jagada ning mõõta vooluveekogude pikkust.