Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile jahieeskirja muudatuse, mis võimaldab erandkorras kasutada jahikoeri metssigade küttimiseks kogu aasta vältel ning soetab metssigade leidmiseks termokaameraga droone.
Energeetika ja keskkonnaminister uuendas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) omaniku ootusi, seades senisest selgemalt fookusesse riigimetsa kestliku majandamise, puidu maksimaalse lisandväärtuse loomise ning puidumüügi läbipaistvuse suurendamise.
Augustikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on hetkel 694 MW. See näitab, kui palju on installeeritud võimsust kasutuses ja elektrivõrguga ühendatud.
Ilmunud on Ameerika Meteoroloogia Seltsi iga-aastane kokkuvõte, mis kinnitab, et 2024. aasta oli Euroopas kõige soojem läbi mõõtmisajaloo.
Eesti rabad on oluliseks elupaigaks paljudele lagedust ning märgsust vajavatele kahlajaliikidele, mistõttu annab nende arvukus kiire indikatsiooni soo seisundi kohta. Mida lagedam ja märjem, seda rohkem esineb haudekoosluses ka kahlajaid.
Rahvusvaheline uurimisgrupp, mida juhtis Aalto Ülikool, avaldas esmakordselt ulatusliku analüüsi pikaajalistest satelliidiandmetest, et hinnata soode taastamise mõju põhjapoolkeral. Vaatluse all olid ka Eestis taastatud märgalad.
Tallinna Halduskohus tühistas Keskkonnaameti 2. juuli 2025. a korralduse nr 1 3/25/239 suhtes tehtud esialgse õiguskaitse, millega peatati karujaht kohtumenetluse ajaks ning karujahiga saab alata.
Valitsus kiitis heaks maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivara seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega luuakse võimalus taastuvenergia ehitisi rajada kaevandamisloaga aladele.
Sigade Aafrika katku (SAK) leviku tõkestamiseks suurendab Keskkonnaamet varasemalt kehtestatud metssigade 2025/2026. aasta jahihooaja küttimismahte. Kavandatav minimaalne üleriigiline küttimismaht on 18 000 isendit, praeguse esialgse 9000 asemel. Mahu suurendamine on vajalik, et tagada tõhus katkupiirang ning vältida haiguse levikut uutesse piirkondadesse.
Aasta tagasi alanud Püssi paisu eemaldamise ja kalapääsu rajamise tööd on tänaseks lõppfaasis ja valminud on ka uus sild. Oktoobriks valmib terviklik objekt, mis ühendab kärestikulise kalapääsu, rekonstrueeritud silla ja uue kergliiklustee.