Käesolevas Eesti Geoloogiateenistuse uuringus analüüsitakse reostusallikate mõju Eesti põhjaveekogumite keemilisele ja koguselisele seisundile. Uuringu eesmärk on anda teaduspõhist teavet veemajanduse otsuste tegemiseks, keskendudes põhjavee kaitsele ja säästvale kasutamisele.
Töös analüüsitakse Eesti põhjaveekogumite 2024 - 2025. aasta riikliku seirevõrgu tihedust, seire sagedust ja seirekaevude sobivust vastavalt Euroopa Komisjoni juhenditele, veepoliitika raamdirektiivile (VRD, 2000/60/EÜ) ja põhjaveedirektiivile (2006/118/EÜ).
2026. aasta veebruar oli soojuselt viies vaatlusajaloos – möödunud kuul oli globaalne keskmine õhutemperatuur tööstuseelsest tasemest 1,49 °C võrra kõrgem. Lääne-Euroopas oli veebruar äärmiselt sademeterohke, mis tõi kaasa ka ulatuslikke üleujutusi. Arktikas registreeriti vastava kuu arvestuses madaluselt kolmas mere jääkatte ulatus. Need andmed pärinevad Copernicuse kliimamuutuste seire teenuselt...
Kliimaministeerium on avanud kandidaatide esitamise 2026. aasta looduskaitsemärkidele. Tunnustusi jagatakse kolmes kategoorias: Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia, Eesti looduskaitsemärk ning Noore looduskaitsja märk.
Kliimaministeerium kinnitas määruse muudatuse, mille järgi võetakse kaitse alla neli uut metsise püsielupaika ning tõhustatakse kaitset viies olemasolevas püsielupaigas. Muudatused puudutavad kokku ca 8200 hektarit, millest 6400 hektarit on uus kaitstav ala riigimaal.
Kõige rohkem vähenesid heitkogused energeetika valdkonnas, kus taskukohase taastuvenergia kasutuselevõtt aitab vähendada ka keskkonnamõju.
Kormorane lubatakse kudevate kalade kaitseks heidutada Pärnu jõel Tindisaartest Paikusel Kurgja paisuni kuni 30. maini. Sellel perioodil on piirkonnas lubatud küttida kuni 200 kormorani. Mitteletaalseks heidutamiseks on lubatud samal ajal seal kasutada tuuletantsijat, lasereid ja pauguteid.
Keskkonnaamet ootab tagasisidet uuele Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitsekorralduskavale. Kaitsekorralduskava seab loodusväärtustele kaitse-eesmärgid ja määrab looduskaitselised tegevused, mis on peamiselt suunatud märgade koosluste taastamisele, pärandniitude hooldamisele ja külastuse korraldamisele. Planeeritud tegevuste edukaks elluviimiseks on oodatud kõigi osapoolte ettepanekud ja arvamused...
Keskkonnaamet lubab sel aastal inimeste toidulaua kaitseks haneliste letaalset heidutust Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Põlvamaal ning Tartumaal. Suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada lagle heidutusjaht on lubatud nendes maakondades 16. märtsist 31. maini ja üksnes külvatud kultuuriga põllumaal.
Linnalinnud otsivad pesitsuskohti sageli hoonetel ja nende läheduses. See, kas linnud saavad hoonel pesitseda või mitte, on sageli inimese enda otsustada. Kui lindude pesitsemine ei sega, võib lasta neil rahulikult seda teha. Kui aga linnuga naabriks saada ei soovita, tasub hoone enne pesitsushooaja algust üle vaadata ja võimalikud pesitsuskohad ennetavalt sulgeda.