Kõige rohkem vähenesid heitkogused energeetika valdkonnas, kus taskukohase taastuvenergia kasutuselevõtt aitab vähendada ka keskkonnamõju.

Kormorane lubatakse kudevate kalade kaitseks heidutada Pärnu jõel Tindisaartest Paikusel Kurgja paisuni kuni 30. maini. Sellel perioodil on piirkonnas lubatud küttida kuni 200 kormorani. Mitteletaalseks heidutamiseks on lubatud samal ajal seal kasutada tuuletantsijat, lasereid ja pauguteid.

Keskkonnaamet ootab tagasisidet uuele Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitsekorralduskavale. Kaitsekorralduskava seab loodusväärtustele kaitse-eesmärgid ja määrab looduskaitselised tegevused, mis on peamiselt suunatud märgade koosluste taastamisele, pärandniitude hooldamisele ja külastuse korraldamisele. Planeeritud tegevuste edukaks elluviimiseks on oodatud kõigi osapoolte ettepanekud ja arvamused...

Keskkonnaamet lubab sel aastal inimeste toidulaua kaitseks haneliste letaalset heidutust Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Põlvamaal ning Tartumaal. Suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada lagle heidutusjaht on lubatud nendes maakondades 16. märtsist 31. maini ja üksnes külvatud kultuuriga põllumaal.

Linnalinnud otsivad pesitsuskohti sageli hoonetel ja nende läheduses. See, kas linnud saavad hoonel pesitseda või mitte, on sageli inimese enda otsustada. Kui lindude pesitsemine ei sega, võib lasta neil rahulikult seda teha. Kui aga linnuga naabriks saada ei soovita, tasub hoone enne pesitsushooaja algust üle vaadata ja võimalikud pesitsuskohad ennetavalt sulgeda.

Riigimetsa Majandamise Keskus kutsub taaskord kooliõpilasi otsima vastuseid metsaviktoriini küsimustele. Juba 25. korda startivast metsaviktoriinist on oodatud osa võtma kõik kooliõpilased.

Sigade Aafrika katku (SAK) kriisi algusest alates on keskkonnaametnikud teinud metssigade leidmiseks droonilende. 1. augustist 2025 kuni 28. veebruar 2026 panustasid Keskkonnaameti droonipiloodid SAK droonilendudesse ligi 400 töötundi.

Kliimaministeeriumi tellimusel ning Tallinna Ülikooli teadlaste poolt valminud värske uuring näitab, et metsa- ja puidusektoril on Eesti majanduses oluline roll, panustades koos kaudsete mõjudega riigieelarvesse ligi 10 protsenti maksutuludest. Uuringu kohaselt on sektori tuleviku ja konkurentsivõime säilitamise võtmeküsimuseks kohaliku toorme nutikam ja kõrgema lisandväärtusega töötlemine...

Kliimaministeerium plaanib muuta jahieeskirja, et viia reeglid paremini kooskõlla loodushoiu ja tegeliku eluga. Peamiste uuendustena muutub karujaht täielikult loapõhiseks, jahirelvade autos vedamise nõuded tehakse mõistlikumaks ning looduskaitsealadel luuakse paremad võimalused lindude kaitsmiseks väikekiskjate eest.

2025. aasta oli RMK looduskaitses mahukas ja mitmekesine. Looduskaitseliste tööde ettevalmistamise ja elluviimise kõrval tuleb üha enam leida aega, võimalusi ja kanaleid, et inimestele oma tegevust ja eesmärke tutvustada ning selgitada.