Elamute ja mitteelamute energiatarve kajastab hoonete lõppenergia tarbimist aastas (TWh), hõlmates kodumajapidamiste ning teenindus- ja avaliku sektori hoonete energiakasutust.

Keskkonnajuhtimissüsteemidega kaetud ettevõtete arv annab mõõdikuna ülevaate sellest, kui laialdaselt rakendavad ettevõtted Eestis ISO 14001 ja EMAS keskkonnajuhtimissüsteeme. Keskkonnajuhtimissüsteem kujutab endast organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju hindamist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist.

Hoonete sektorisse on arvestuses hooned, millel on lokaalne küttesüsteem. Kaugküttega köetavate hoonete heitkogus kajastub energeetikasektoris soojusmajanduse all. Alakategooriasse "hooned" kuuluvad heitkogused äri/avaliku sektori hoonetest, millel on oma katlamaja; alakategooriasse "kodumajapidamised" on arvestatud kütmisest tekkiv heitkogus; alakategooriasse "F-gaasid" raporteeritakse paiksete kliimaseadmete ja gaas-tuletõrjeseadmete heitkogused. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv).

Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise heitkoguste vaade, mis lepiti kokku Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelude käigus ning erineb rahvusvahelisest KHG aruandluse jaotusest. 

Toidujäätmete teke elaniku kohta näitab, kui suur kogus toiduaineid muutub jäätmeteks ühe elaniku kohta aasta jooksul. Mõõdik hõlmab toidujäätmeid, mis tekivad toidutarneahela eri etappides, sealhulgas esmatootmises, toidutööstuses ning tarbimises (kaubanduses, toitlustuses ja kodumajapidamistes). Mõõdik esitatakse kilogrammides elaniku kohta aastas (kg/elanik/a).

*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Ebaselge suund" määrati kolme aasta andmete põhjal.

Turustatud taimekaitsevahendite (TKV) preparaadi kogus haritava maa kohta näitab, kui suur on kalendriaasta jooksul turustatud TKV-des sisalduvate toimeainete kogus samal aastal kasutuses olnud haritava maa hektari kohta (kg/ha). Näitaja kajastab TKV turule jõudmise intensiivsust, mitte nende tegelikku kasutusmahtu põllumajanduses.

Rohealade kättesaadavus kajastab nende elanike osakaalu, kelle elukoha vahetus läheduses paikneb avalikult kasutatav roheala – rohumaad, metsad, rabad ja muud rohealad (kalmistud, pargid, põõsastikud), mis ei ole eraomandis ja mille pindala on vähemalt 0,5 ha. Mõõdetakse inimeste osatähtsusega, kellel on tiheasustustega aladel väga hea ligipääs avalikele rohealadele. Väga hea ligipääs  tähendab, et avalik roheala paikneb kuni 200 m kaugusel elukohast.

Elukeskkonnaga rahuolu uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti elanike rahuolu kohalike omavalitsuste avalike teenuste ja elukeskkonnaga. Uuring on sama metoodikaga läbi viidud kahel korral (2022 ja 2024). Valim moodustati rahvastikuregistrist vähemalt 16-aastastest elanikest juhuvalikuga, küsitlusele vastas 9713 inimest. Tulemused on sisendiks omavalitsustele ja riigiasutustele regionaalpoliitika planeerimisel ning seniste tegevuste tulemuslikkuse hindamisel, et avalikud teenused oleksid kvaliteetselt kättesaadavad kõikjal Eestis. Põhjalik ülevaade on leitav veebilehelt minuomavalitsus.ee.

*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Vale suund" määrati, sest teise uuringu tulemus oli võrreldes esimesega madalam.

Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju tarbitakse hoones energiat nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja elektriseadmete kasutamiseks. Ühtlasi aitab märgis teha teadliku valiku säästlikuma kodu kasuks, sest mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass, seda väiksemad on elektri- ja soojusenergia arved. 
Graafikul on esitatud välja antud energiamärgiste jaotus hoonete ehitusaasta järgi. Tulbal kursorit hoides kuvatakse vähemalt C-energiatõhususklassiga (A+B+C) hoonete osakaal. 

Tööstussektori süsinikuintensiivsus näitab, kui palju kasvuhoonegaaside heidet (CO₂-ekvivalent) tekib tööstussektoris ühe reaalse lisandväärtuse ühiku kohta. Näitaja arvutatakse tööstussektori kasvuhoonegaaside heite jagamisel sektori reaalse lisandväärtusega (referentsaasta 2020). Heitkogus hõlmab eraldi arvestatuna põlevkivitööstuse heiteid (sh põlevkiviõli tootmine) ning töötleva tööstuse heiteid. Sektori süsinikuintensiivsus väljendatakse ühikus tonni CO₂-ekvivalenti miljoni euro lisandväärtuse kohta (t CO₂-ekv/mln €).

*Lühema aegrea tõttu põhineb mõõdiku "tööstussektori süsinikuintensiivsus" suuna hinnang tavapärase 7 aasta asemel 6 aasta andmetel.

Tööstussektori kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogus arvestab eraldi põlevkivitööstuse (põlevkiviõli tootmine) ja töötleva tööstuse heiteid. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina ( CO₂-ekv). Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise heitkoguste vaade, mis lepiti kokku Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelude käigus ning erineb rahvusvahelisest KHG aruandluse jaotusest.