Hoitud keskkond on oluline investeering
Keskkonnanõuete rikkumiste puhul peab silmas pidama, et need võivad tekitada loodusele pikaajalise ja pöördumatu kahju ning mõjutada seetõttu ka pikema aja vältel paljude inimeste elutegevust.
Keskkonnanõuete rikkumiste puhul peab silmas pidama, et need võivad tekitada loodusele pikaajalise ja pöördumatu kahju ning mõjutada seetõttu ka pikema aja vältel paljude inimeste elutegevust.
Räägitakse harrastuskalastajate kaasamise kogemustest ja võimalustest kalastiku uurimisel.
Keskkonnaamet lubab sel aastal inimeste toidulaua kaitseks haneliste letaalset heidutust Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Põlvamaal ning Tartumaal. Suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada lagle heidutusjaht on lubatud nendes maakondades 16. märtsist 31. maini ja üksnes külvatud kultuuriga põllumaal.
Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2030. aasta järgses kliimapoliitikas. Eesti ootus on, et liikmesriikidele jääks võimalikult suur vabadus ise otsustada, millistes sektorites ja kuidas heidet kõige mõistlikumalt vähendada.
Mõõdik kirjeldab eriti peente osakeste (PM2,5) aastakeskmiste kontsentratsioonide mediaanväärtust, mis on arvutatud riigi õhukvaliteedi seirejaamade andmete põhjal.
Analüüs hõlmas tuuleenergiat, tuumaenergiat, biomassi põletamist ja ahikütet, põlevkivitööstust, gaasielektrijaamu, päikeseenergiat ning energiasalvestuslahendusi, nagu pumphüdrojaamad ja akud.
Energiamahukus näitab, kui palju primaarenergiat kasutab riik majanduse toodangu loomiseks. Näitajat väljendatakse naftaekvivalendi kilogrammides (kgOE) ühe tuhande ostujõu standardi euro (PPS) kohta (kgOE/1000€). PPS arvestab elukalliduse ja hindade erinevust ja võimaldab riikidevahelist võrdlust.
Euroopa energiamahukate tööstuste kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heitkogused on viimase kahe aastakümne jooksul märkimisväärselt vähenenud, kuid areng on viimasel ajal aeglustunud ning saastega seotud tervisekahjude kulud püsivad suured. European Environment Agency (EEA) värske ülevaate kohaselt eeldavad edasised heitevähendamised tööstuse põhjalikumat ümberkujundamist ning kehtivate Euroopa...
Energiakulutuste osatähtsus kodumajapidamiste kogukulutustes näitab, kui suure osa kodumajapidamiste kogukulutustest moodustavad Eestis keskmiselt kulutused energiale, sh elektri- ja soojusenergiale, gaasile, vedel- ja tahkekütustele ning isiklike transpordivahendite kütustele. Näitaja põhineb kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste arvestusel ning väljendab energiakulutuste suhtelist osakaalu kodumajapidamiste eelarves. Näitajat kasutatakse kodumajapidamiste energiakulude koormuse ja selle muutuse hindamiseks ajas, sealhulgas kestliku arenguga kaasnevate energiasüsteemi ja hinnamuutuste sotsiaalse mõju jälgimiseks.
Energeetikasektori KHG heide hõlmab elektri ja soojuse tootmist ning energiavõrkude käitamisel tekkivaid kasvuhoonegaase. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2-ekv).
Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.