Riigimetsa Majandamise Keskus kutsub taaskord kooliõpilasi otsima vastuseid metsaviktoriini küsimustele. Juba 25. korda startivast metsaviktoriinist on oodatud osa võtma kõik kooliõpilased.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) korraldab 2026. aastal kokku 15 elektroonilist enampakkumist, mille eesmärk on anda rendile 426 maatükki kogupindalaga 6566 hektarit poollooduslikke kooslusi ehk pärandniite üle Eesti. Tegemist on viimaste aastate ühe suurima mahuga rendipakkumisega.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) alustab Saaremaal Harilaiu poolsaarel Silmakaela piirkonnas kahe hektari suurusel alal kõre elupaiga taastamistöid. Tööde eesmärk on parandada I kaitsekategooria liigi – juttselg-kärnkonna ehk kõre – elutingimusi ning taastada tööalal piirkonnale iseloomulik avatud luitemaastik.
Rohealade kättesaadavus kajastab nende elanike osakaalu, kelle elukoha vahetus läheduses paikneb avalikult kasutatav roheala – rohumaad, metsad, rabad ja muud rohealad (kalmistud, pargid, põõsastikud), mis ei ole eraomandis ja mille pindala on vähemalt 0,5 ha. Mõõdetakse inimeste osatähtsusega, kellel on tiheasustustega aladel väga hea ligipääs avalikele rohealadele. Väga hea ligipääs tähendab, et avalik roheala paikneb kuni 200 m kaugusel elukohast.
Roheülemineku indeks võrdleb 27 Euroopa Liidu riigi ning Norra ja Suurbritannia keskkonnahoidlikku arengut seitsme valdkonna 28 põhinäitaja alusel. Visualiseeritud on 2024.a tulemus ning muutus on näidatud võrreldes 2022. aasta tulemusega. Täpsem metoodika on leitav siit.
Mõõdik kirjeldab rohevõrgustike seisundit planeeringutes määratletud rohevõrgustike aladel. Hinnang saadakse, analüüsides rohevõrgustiku elemente koos Keskkonnaagentuuri ELME projekti ökosüsteemide seisundi hinnangutega. Selline lähenemine võimaldab hinnata, kuivõrd rohevõrgustike alad tegelikult toimivad, st kuidas need toetavad ökosüsteemide sidusust, elurikkuse säilimist ning erinevate looduse hüvede pakkumist.
Vastavalt täna avaldatud EEA (European Environment Agency) ülevaatele võib reostuse vähendamine kooskõlas Euroopa Liidu nullsaaste tegevuskavaga parandada vaimset tervist. Väljaanne käsitleb õhu-, müra- ja keemilise reostuse seoseid vaimse tervise probleemidega ning võimalusi tegutsemiseks – sealhulgas looduspõhiste lahenduste positiivset mõju vaimsele heaolule.
Sademete summa muutus on arvutatud viimase ja esimese normperioodi keskmise väärtuse vahena. Normperioodiks loetakse 30 aasta pikkuse ajavahemiku sademete summa keskmine väärtus. Eestis kasutatakse sademete muutuste võrdlemiseks kolme normperioodi: 1931-1960, 1961-1990, 1991-2020.
Arutusele tulevad erinevad teemad seoses vooluveekogude ökoloogia, taastamise ja majandamisega.