Mõõdik kirjeldab eriti peente osakeste (PM_2,5) aastakeskmiste kontsentratsioonide mediaanväärtust, mis on arvutatud riigi õhukvaliteedi seirejaamade andmete põhjal. 

Üleujutusohuga riskipiirkonnad on alad, kus üleujutused on varem korduvalt toimunud või kus tulevikus võib olla üleujutusest märkimisväärne kahju. Nende määramisel kasutati infot varasematest üleujutustest, hinnati võimalikke tagajärgi ja arvestati seniseid otsuseid. Riskipiirkondade teadmine on oluline, et planeerida õiged ennetus- ja maandamistegevused ning vähendada kahjusid.

Pinnavesi hõlmab kogu maapinnal seisvat või voolavat maismaavett ning ranniku- ja territoriaalmerd. Eesti pinnaveekogud on jaotatud 744-ks eristuvaks veekogumiks – 635 vooluveekogumit (jõed, ojad, kraavid, kanalid), 93 seisuveekogumit (looduslikud ja tehisjärved) ning 16 rannikuveekogumit. Pinnaveekogumite koondseisund määratakse ökoloogilise seisundi (näiteks kalastik, suurtaimed, suurselgrootud) ja keemilise seisundi (näiteks raskmetallid ja pestitsiidid) alusel, arvestades halvemat tulemust.

Liikide punane nimestik (punane raamat) on raamistik liikide klassifitseerimiseks nende ohustatuse alusel. Selle eesmärk on anda ülevaade erinevate liikide väljasuremise riskidest piirkonnas ja seda põhjustavatest ohtudest. Nimestik on aluseks liikide kaitse korraldamisel ja kaitsemeetmete kavandamisel.

Võõrliikideks nimetatakse liike, kes on inimtegevuse abil levinud väljapoole oma looduslikku levilat. Invasiivsed on aga need võõrliigid, kes on suutnud looduses püsima jääda ning oma arvukuse või elutegevusega ohustavad kohalikku elustikku ja kooslusi. Vahel peetakse invasiivseks ka neid võõrliike, kellel on oluline majandusmõju ja/või mõju inimese tervisele.

Sademete summa muutus on arvutatud viimase ja esimese normperioodi keskmise väärtuse vahena. Normperioodiks loetakse 30 aasta pikkuse ajavahemiku sademete summa keskmine väärtus.  Eestis kasutatakse sademete muutuste võrdlemiseks kolme normperioodi: 1931-1960, 1961-1990, 1991-2020. 

Kuumapäevadeks arvestati üksikud päevad, kui õhutemperatuur ületas 30°C lävendi.
Kuumalaineks arvestati periood, kui õhutemperatuur ületas 30 °C lävendi vähemalt kolmel järjestikusel päeval.
Külmapäevadeks arvestati üksikud päevad, kui õhutemperatuur oli alla -26°C lävendi. 
Külmalaineks arvestati periood, kui õhutemperatuur oli alla -26 °C lävendi vähemalt kolmel järjestikusel päeval.

Maa netohõive näitab (pool)loodusliku või põllumajandusliku maakatte muutust tehislikeks pindadeks, arvestades nii uute tehislike alade lisandumist kui ka tehislike pindade tagasimuutumist (pool)looduslikuks maaks. Mõõdik põhineb CORINE maakasutuse andmetel.

Puhas energia – varustuskindel, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik energiasüsteem, esikohal energiatõhusus, peamiselt taastuvenergiaallikatel ja energiasalvestusel põhinev, kindel ja taskukohane, integreeritud ja digiteeritud energiaturg. Energiamajanduse Arengukavas (ENMAK) käsitletakse puhta energia allikana muuhulgas heit- ja keskkonnasoojust, vähese heitega tehnoloogiaid nagu nt tuumajaam.

Kodutarbijate elektri keskmine lõpphind, mis sisaldab kõiki makse ja lõive. Siin kasutatud mõõdiku puhul põhineb hinna arvutus tarbimismahul 2500-4999 kWh aastas (tarbimisklass DC) ning väljendatakse eurodes kilovatt-tunni (€/kWh) kohta.