Kalandusuuringute tulemusi tutvustav teabepäev
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kalanduse teabekeskus kutsub tutvuma hiljutiste kalandusuuringute tulemustega Teamsi lingil.
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kalanduse teabekeskus kutsub tutvuma hiljutiste kalandusuuringute tulemustega Teamsi lingil.
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kalanduse teabekeskus kutsub tutvuma hiljutiste kalandusuuringute tulemustega.
Kahepaiksete liikide leviku kaardistamine Eestis. Pikas plaanis võimaldab see samade veekogude korduval seiramisel jälgida muutuseid liikide arvukuses ja seisundis.
Kahepaiksete vabatahtliku seire eesmärk on kahepaiksete liikide leviku kaardistamine Eestis. Pikas plaanis võimaldab see samade veekogude korduval seiramisel jälgida muutuseid liikide arvukuses ja seisundis.
Eesmärk on kujundada ühtne ja läbipaistev metoodika mererajatiste keskkonnamõju hindamiseks, keskendudes eelkõige nende võimalikule mõjule veemajanduskavade ja merestrateegia raamdirektiivi eesmärkide saavutamisele.
Kliimaministeerium plaanib muuta jahieeskirja, et viia reeglid paremini kooskõlla loodushoiu ja tegeliku eluga. Peamiste uuendustena muutub karujaht täielikult loapõhiseks, jahirelvade autos vedamise nõuded tehakse mõistlikumaks ning looduskaitsealadel luuakse paremad võimalused lindude kaitsmiseks väikekiskjate eest.
Jäätmete kogutekke hulka arvestatakse kõikides valdkondades tekkivad jäätmed, sealhulgas näiteks olmejäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, põlevkivitööstuse jäätmed. Kuna Eestis moodustab jäätmetekkes suurima osa põlevkivisektor, kajastatakse andmeid nii koos põlevkivisektoriga kui ka sellest eraldi.
Jäätmesektori kasvuhoonegaaside (KHG) heide tekib peamiselt jäätmete ladestamisest, ilma energia taaskasutuseta põletamisest ja lahtisest põletamisest ning kompostimisest. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2-ekv).
Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.
Eesti jäätmereformi üks keskseid eesmärke on muuta jäätmemajandus läbipaistvaks, andmepõhiseks ja ettevõtjatele lihtsamaks. Selleks ajakohastatakse nii jäätmete kogumise ja vastutuse põhimõtteid kui ka neid toetavaid infosüsteeme. Reformi oluline osa on uue jäätmeinfosüsteemi PISTRIK kasutuselevõtt, mida arendab Keskkonnaagentuur.