Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju tarbitakse hoones energiat nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja elektriseadmete kasutamiseks. Ühtlasi aitab märgis teha teadliku valiku säästlikuma kodu kasuks, sest mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass, seda väiksemad on elektri- ja soojusenergia arved. 
Graafikul on esitatud välja antud energiamärgiste jaotus hoonete ehitusaasta järgi. Tulbal kursorit hoides kuvatakse vähemalt C-energiatõhususklassiga (A+B+C) hoonete osakaal. 

Tööstussektori süsinikuintensiivsus näitab, kui palju kasvuhoonegaaside heidet (CO₂-ekvivalent) tekib tööstussektoris ühe reaalse lisandväärtuse ühiku kohta. Näitaja arvutatakse tööstussektori kasvuhoonegaaside heite jagamisel sektori reaalse lisandväärtusega (referentsaasta 2020). Heitkogus hõlmab eraldi arvestatuna põlevkivitööstuse heiteid (sh põlevkiviõli tootmine) ning töötleva tööstuse heiteid. Sektori süsinikuintensiivsus väljendatakse ühikus tonni CO₂-ekvivalenti miljoni euro lisandväärtuse kohta (t CO₂-ekv/mln €).

Võõrliikideks nimetatakse liike, kes on inimtegevuse abil levinud väljapoole oma looduslikku levilat. Invasiivsed on aga need võõrliigid, kes on suutnud looduses püsima jääda ning oma arvukuse või elutegevusega ohustavad kohalikku elustikku ja kooslusi. Vahel peetakse invasiivseks ka neid võõrliike, kellel on oluline majandusmõju ja/või mõju inimese tervisele.

Elamute ja mitteelamute energiatarve kajastab hoonete lõppenergia tarbimist aastas (TWh), hõlmates kodumajapidamiste ning teenindus- ja avaliku sektori hoonete energiakasutust.