Ülemaailmse veepäeva konverents “Veeteenuse kättesaadavus kõigile Eesti elanikele"
Konverentsil räägitakse veeteenuse kättesaadavusest, puhta vee tähtsusest ning veesektori tulevikust ja järelkasvust.
Konverentsil räägitakse veeteenuse kättesaadavusest, puhta vee tähtsusest ning veesektori tulevikust ja järelkasvust.
Linnalinnud otsivad pesitsuskohti sageli hoonetel ja nende läheduses. See, kas linnud saavad hoonel pesitseda või mitte, on sageli inimese enda otsustada. Kui lindude pesitsemine ei sega, võib lasta neil rahulikult seda teha. Kui aga linnuga naabriks saada ei soovita, tasub hoone enne pesitsushooaja algust üle vaadata ja võimalikud pesitsuskohad ennetavalt sulgeda.
Riigimetsa Majandamise Keskus kutsub taaskord kooliõpilasi otsima vastuseid metsaviktoriini küsimustele. Juba 25. korda startivast metsaviktoriinist on oodatud osa võtma kõik kooliõpilased.
Roheülemineku indeks võrdleb 27 Euroopa Liidu riigi ning Norra ja Suurbritannia keskkonnahoidlikku arengut seitsme valdkonna 28 põhinäitaja alusel. Visualiseeritud on 2024.a tulemus ning muutus on näidatud võrreldes 2022. aasta tulemusega. Täpsem metoodika on leitav siit.
Energiamahukus näitab, kui palju primaarenergiat kasutab riik majanduse toodangu loomiseks. Näitajat väljendatakse naftaekvivalendi kilogrammides (kgOE) ühe tuhande ostujõu standardi euro (PPS) kohta (kgOE/1000€). PPS arvestab elukalliduse ja hindade erinevust ja võimaldab riikidevahelist võrdlust.
Kodutarbijate elektri keskmine lõpphind, mis sisaldab kõiki makse ja lõive. Siin kasutatud mõõdiku puhul põhineb hinna arvutus tarbimismahul 2500-4999 kWh aastas (tarbimisklass DC) ning väljendatakse eurodes kilovatt-tunni (€/kWh) kohta.
* Hinnang "tugev positiivne trend või siht saavutatud" tuleneb ENMAK 2035 eesmärgist hoida elektri aasta keskmine lõpphind kõigis tarbija gruppides alla võrdlusriikide (Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Soome) keskmise lõpphinna. Selle tarbijagrupi eesmärk on täidetud.
Energeetikasektori KHG heide hõlmab elektri ja soojuse tootmist ning energiavõrkude käitamisel tekkivaid kasvuhoonegaase. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2-ekv).
Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.
Puhas energia – varustuskindel, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik energiasüsteem, esikohal energiatõhusus, peamiselt taastuvenergiaallikatel ja energiasalvestusel põhinev, kindel ja taskukohane, integreeritud ja digiteeritud energiaturg. Energiamajanduse Arengukavas (ENMAK) käsitletakse puhta energia allikana muuhulgas heit- ja keskkonnasoojust, vähese heitega tehnoloogiaid nagu nt tuumajaam.
Puhas energia – varustuskindel, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik energiasüsteem, esikohal energiatõhusus, peamiselt taastuvenergiaallikatel ja energiasalvestusel põhinev, kindel ja taskukohane, integreeritud ja digiteeritud energiaturg. Energiamajanduse Arengukavas (ENMAK) käsitletakse puhta energia allikana muuhulgas heit- ja keskkonnasoojust, vähese heitega tehnoloogiaid nagu nt tuumajaam.
Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest toetatud investeeringud üleujutuste kaitsesse. Toetuse abil on võimalik rajada kaitsetamme ning rekonstrueerida kraave, aga ka näiteks taastada kuivendatud alade veerežiimi, taastada lammialasid, soetada ajutisi veetõkkeseinasid ning teostada tegevusi, mis on vajalikud veevarustuse, kanalisatsiooni ja elektrisüsteemide kaitseks. Mõõdik ei hõlma uuringuid ega riigi või omavalitsuste üldise võimekuse tõstmise tegevusi. Kui sademeveesüsteeme rajatakse üleujutusohu riskialadele, loetakse vastavad kulud nii sadeveelahenduste kui ka üleujutuskaitse investeeringuteks (osaline kattuvus).
*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Liigume õiges suunas" määrati, sest meetmeid rakendatakse.