2025. aasta oli eriliselt soe. Päikesepaistelisi tunde oli normist veidi vähem. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist pisut enam.

Alates 5. jaanuarist 2026 saab veekogu veekaitsevööndis kavandatava puu- ja põõsarinde raie nõusoleku saamiseks esitada taotlus Keskkonnaametile ainult keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Taotluse saab edastada e-posti teel või tavapostiga kuni 4. jaanuarini (k.a).

Sel aastal algas süsiniku piirimeetme (SPIM) lõplik periood, mil peab importija, kelle imporditava SPIMi kauba mass on vähemalt 50 tonni, taotlema tegevusluba ning saama tegevusloaga SPIMi deklarandi staatuse.

2025. aasta suvel testis Keskkonnaagentuur Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames uudset lahendust riiklikus elustiku seires – keskkonna DNA ehk eDNA põhist lähenemist. Metoodikat testisime seal, kus andmeid paistis nappivat, et katta lisaks ka mõningaid andmelünki.

Eesti Terioloogia Selts koostöös huvigruppidega valis 2026. aasta loomaks siili.

Eesti Orhideekaitse Klubi valis 2026. aasta orhideeks pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis). Pruunika pesajuure põhilevila on Euroopas, ulatudes ka Lääne-Siberisse, Kaukaasiasse ja üksikutesse kohtadesse Väike-Aasias. Eestis on ta hajusalt levinud ja esindatud kõigis maakondades. Pruunikas pesajuur kasvab lubjarikastel muldadel ja eelistab parasniiskeid salumetsi, puisniite, sarapikke, harvem ka...

Keskkonnaagentuuri tellimusel töötas Eesti Maaülikool välja uue paindliku metsamaski metoodika, mis võimaldab määratleda metsamaa ulatust vastavalt erinevatele riiklikele ja rahvusvahelistele metsadefinitsioonidele.

Detsember tõi kaasa palju erakordset. Looduses nähti väga haruldasi haldjajuukseid ja ka kukeseeni, jõulude ajal isegi rästikut ja sookurgi. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 2,4 kraadi (norm -1,0 kraadi), mis annab pikas andmereas soojuselt 6.–7. koha. Maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 10. detsembril Heltermaal 9,3 kraadi. Kuu keskpaigast hakkas õhutemperatuur langema ning minimaalseks...