Haraka ja künnivarese vabatahtliku seire eesmärk on hinnata pesitsevate paaride arvukust, et saada paremad alusandmed iga kuue aasta tagant koostatava linnudirektiivi aruande jaoks.
Vabatahtliku seire eesmärgiks on koguda teavet piiritajate ja pääsukeste pesitsusaegse arvukuse kohta.
Ürituse fookuses on kliimaprojektsioonid, tuleohukaart ning valdkondlikud kohanemisvajadused metsanduses, vee- ja põllumajanduses, linnaruumi planeerimises ja teistes olulistes sektorites.
Looduskaitsekuu on Eestis tähistatav looduskaitsele pühendatud kuu, mis algab mai teisel pühapäeval ehk emadepäeval ja lõppeb juunikuu alguses loodusvaatluste maratoniga.
Tööhõive määr on hõivatute osatähtsus rahvastikus (15-74 a). Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist); ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, hooajalise töö, tööga seotud koolituse või mõne muu eeldatavalt alla kolme kuu kestva põhjuse tõttu. NB! Metoodikamuutuse tõttu on aastate 2018–2021 andmetes alahinnatud nende vanemapuhkusel viibivate emade osakaal, kellel on olemas töökoht, kust ajutiselt puudutakse. Seetõttu tuleb 0–2-aastaste lastega naiste hõivenäitajate ajalises võrdluses arvestada alates 2022. aastast aegrea katkestusega.
Mõõdik kirjeldab rohevõrgustike seisundit planeeringutes määratletud rohevõrgustike aladel. Hinnang saadakse, analüüsides rohevõrgustiku elemente koos Keskkonnaagentuuri ELME projekti ökosüsteemide seisundi hinnangutega. Selline lähenemine võimaldab hinnata, kuivõrd rohevõrgustike alad tegelikult toimivad, st kuidas need toetavad ökosüsteemide sidusust, elurikkuse säilimist ning erinevate looduse hüvede pakkumist.