Kuu tervikuna kujuneb normilähedaseks nii õhutemperatuurilt (norm -2,7..+1,6°C) kui sademete hulgalt (norm 38..70 mm).

2025. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 29 472 pilv-maa välku. See on veidi rohkem kui perioodi 2005–2024 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli 2025. aastal äikest ligi 7% vähem.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. detsembri määrusega rahuldamata MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse, mis tähendab, et Keskkonnaameti 31.10.2025 välja antud korraldus 84 hundi küttimiseks on kehtiv.

Novembrikuu Eesti keskmine õhutemperatuur oli 4,3 kraadi, mis on 2,2 kraadi normist kõrgem. Maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti 5. novembril Kundas 12,4 kraadi. Õhutemperatuuri miinimum oli sama number, ainult, et miinuspoole peal. Minimaalne õhutemperatuur mõõdeti 19. novembril Väike-Maarjas ja 27. novembril Jõhvis.

Töölaud muudab Natura 2000 ja teiste kaitstavate alade info lihtsasti leitavaks, visuaalselt selgeks ja hästi võrreldavaks.

Valitsus kiitis heaks atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse Eesti seadusandlusse üle osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside Euroopa Liidu määrused. Eesmärk on vähendada tugevaima mõjuga kasvuhoonegaaside kasutust.

Kliimaministeerium tutvustas täna sinimajanduse valdkonna võtmetegijatele plaani koondada Eesti merel ja rannikul toimuvad tegevused ühtse juhtimismudeli alla, et vähendada senist vastutuste killustatust ja parandada merendusalase koostöö toimimist. Äsja käivitunud Euroopa Liidu rahastatav projekt „Eesti sinimajanduse juhtimismudel 2027+“ pakub selleks välja praktilised lahendused, mis toetavad...

Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib hetkeseisuga küttida 112 looma. Algselt oli see number 84, aga tänu andmete täpsustumisele, andis Keskkonnaamet loa küttida sellele lisaks 28 hunti.

Kliimaministeeriumi tellitud värske uuring näitab, et ravimite ja kosmeetika eemaldamiseks vajalik neljas puhastusaste maksab Eestile varasemate prognoosidega võrreldes poole vähem. Kuna põhilise kulu katavad „saastaja-maksab“ põhimõttel ravimi- ja kosmeetikatootjad, kerkib veeteenuse hind tarbijale tulevikus vaid mõne sendi võrra kuupmeetri kohta.