Tallinna Halduskohus peatas ajutiselt Kikepera looduskaitsealal märgade metsade taastamistööd. Peatamise aluseks on halduskohtule esitatud kaebus ja kaebajate taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks.

Täna öösel saavutasid Euroopa Liidu Nõukogu ja Parlament esialgse kokkuleppe Euroopa kliimamääruse kohta, millega seatakse kliimamuutuste pidurdamise vahe-eesmärk 2040. aastaks: vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90% võrra, kui selleks on täidetud vajalikud eeltingimused. Kokkulepe ühtib Eesti seisukohaga.

Vaatamata ELi edusammudele olulistes valdkondades, ei saavutata tõenäoliselt EEA (European Environment Agency) 2025. aasta hindamise kohaselt enamikke 8. keskkonnaalase tegevusprogrammi 2030. aastaks seatud eesmärke. Kasvavad kliimariskid, aeglane üleminek tootmis- ja tarbimissüsteemides ning nõrgenevad toetavad tingimused rõhutavad tungivat vajadust tugevama, paremini rahastatud ja kiirema...

Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse (C3S) uute andmete kohaselt on 2025. aasta kujunemas soojuselt teiseks, jagades seda kohta 2023. aastaga. Kliimamuutuste seire teenust osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF).

Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu saavutasid eile, 4. detsembril kokkuleppe raadamisvabade toodete määruse (EUDR) rakendamise edasilükkamises 12 kuu võrra.

Tänavuse klimaatilise sügise alguseks Eestis saab märkida 23. septembrit, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla 13 °C. See on Mandri-Eestis 2–2,5 nädalat paljuaastasest keskmisest hilisem, saartel aga enam-vähem paljuaastasele keskmisele vastavalt.

Kuu tervikuna kujuneb normilähedaseks nii õhutemperatuurilt (norm -2,7..+1,6°C) kui sademete hulgalt (norm 38..70 mm).

2025. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 29 472 pilv-maa välku. See on veidi rohkem kui perioodi 2005–2024 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli 2025. aastal äikest ligi 7% vähem.