Teabepäev: "Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetuse“ raames teostatavate uuringute tutvustus
Osalema on oodatud kalandus- ja vesiviljelussektori, valdkonna ministeeriumite, ametkondade ja teadusasutuste esindajad.
Osalema on oodatud kalandus- ja vesiviljelussektori, valdkonna ministeeriumite, ametkondade ja teadusasutuste esindajad.
Tartu Ülikooli raamatukogus toimunud kahepäevane konverents „Maismaatuuleparkide ja elustiku vastastikused mõjud“ keskendus tuuleparkide kavandamise ja toimimisega seotud elustiku kaitse küsimustele.
Veebruariga sai läbi viimane meteoroloogiline talvekuu ja aeg on teha kokkuvõtteid. Valmis ülevaade Eesti meteoroloogilisest talvest, kus vaatame otsa talvekuude ehk detsembri, jaanuari ja veebruari ilmanäitajatele.
Üleujutus Surjus, jääummistus Emajõel, uppuvad maasika- ja kartulipõllud, erakordselt vihmane suvi, taas üleujutus Surjus, tavaline sügis ning kevadiselt soe detsember. Kas need on ilmavembud või kanda kinnitava kliimamuutuse ilmingud?
2025. aasta oli RMK looduskaitses mahukas ja mitmekesine. Looduskaitseliste tööde ettevalmistamise ja elluviimise kõrval tuleb üha enam leida aega, võimalusi ja kanaleid, et inimestele oma tegevust ja eesmärke tutvustada ning selgitada.
KIK ja Kliimaministeerium kutsuvad koole osalema 16-18-aastaste noorte rohetehnoloogia programmis, mis pakub gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastele võimalust siduda riiklikus õppekavas ette nähtud uurimis- või praktiline töö rohetehnoloogia valdkonnaga. Programmi saab kandideerida 22. märtsini. Oodatud on koolid üle terve Eesti.
Sademete summa muutus on arvutatud viimase ja esimese normperioodi keskmise väärtuse vahena. Normperioodiks loetakse 30 aasta pikkuse ajavahemiku sademete summa keskmine väärtus. Eestis kasutatakse sademete muutuste võrdlemiseks kolme normperioodi: 1931-1960, 1961-1990, 1991-2020.
Vastavalt täna avaldatud EEA (European Environment Agency) ülevaatele võib reostuse vähendamine kooskõlas Euroopa Liidu nullsaaste tegevuskavaga parandada vaimset tervist. Väljaanne käsitleb õhu-, müra- ja keemilise reostuse seoseid vaimse tervise probleemidega ning võimalusi tegutsemiseks – sealhulgas looduspõhiste lahenduste positiivset mõju vaimsele heaolule.
Roheülemineku indeks võrdleb 27 Euroopa Liidu riigi ning Norra ja Suurbritannia keskkonnahoidlikku arengut seitsme valdkonna 28 põhinäitaja alusel. Visualiseeritud on 2024.a tulemus ning muutus on näidatud võrreldes 2022. aasta tulemusega. Täpsem metoodika on leitav siit.