Vesikonna tunnuste analüüs
Töö käsitleb Eesti pinnaveekogumite vesikonnatunnuste analüüsi ning moodustab olulise alusuuringu veemajanduskavade koostamisel aastateks 2028–2033.
Töö käsitleb Eesti pinnaveekogumite vesikonnatunnuste analüüsi ning moodustab olulise alusuuringu veemajanduskavade koostamisel aastateks 2028–2033.
Veemajanduskavade alusuuringute 2028-2033 kokkuvõte annab ülevaate Eesti veemajanduse peamistest probleemidest ja alustest, millele tuginedes koostatakse järgmise perioodi veemajanduskavad (2028–2033). Selle eesmärk on mõista, mis mõjutab Eesti veekogude seisundit, kus on andmelüngad, ning mis vajab kiiret sekkumist.
Analüüs annab ülevaate Eesti veekasutuse liikidest, nendega seotud kuludest ja tasudest ning veeteenuste majanduslikust mõjust, et toetada säästliku ja kulutõhusa veemajanduse planeerimist.
Keskkonnaagentuuri värske blogilugu avab iga-aastase ohtlike metsakahjustajate seire tausta ja olulisuse.
23.detsembril on klienditoe telefon avatud kuni 13.00. Jõulupühade ajal, 24. kuni 26.detsembril on klienditoe telefon suletud.
Keskkonnaamet jätkab pesitsusrahu kaitsel Eesti metsades senist praktikat ning keskendub järelevalvele kaitsealadel ja linnurikastes metsades, kus rikkumisel oleks pesitsevatele lindudele eriti suur mõju. Kontrollreide tehakse pesitsuse tippajal 15. aprillist 15. juulini.
Kaitsealadel on vajalik suuremad sündmused aegsasti kooskõlastada Keskkonnaametiga, kus ollakse kindlasti nõu ja jõuga abiks ning pakutakse vajadusel loodust säästvaid lahendusi.
Keskkonnaagentuur arendab koos jäätmevaldkonna ettevõtetega uut jäätmeinfosüsteemi PISTRIK, mis muudab alates 2027. aastast kogu jäätmeveo andmevahetuse Eestis reaalajalähedaselt toimivaks ja läbipaistvamaks.
Möödunud aastal deklareerisid ettevõtted Eestis kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu ja vee saastamise, vee erikasutusõiguse ja tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kokku ligikaudu 90 miljonit eurot, mis on ligi 7,6 miljonit eurot vähem kui aastal 2024. Kõige rohkem keskkonnatasu arvestati 2025. aastal Alutaguse vallale, Narva-Jõesuu linnale ja Saku vallale.
Möödunud aastal deklareerisid ettevõtted Eestis kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu ja vee saastamise, vee erikasutusõiguse ja tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kokku ligikaudu 90 miljonit eurot, mis on ligi 7,6 miljonit eurot vähem kui aastal 2024. Kõige rohkem keskkonnatasu arvestati 2025. aastal Alutaguse vallale, Narva-Jõesuu linnale ja Saku vallale.