Energiatootmise tehnoloogiate tervisemõjud Eestis
Analüüs hõlmas tuuleenergiat, tuumaenergiat, biomassi põletamist ja ahikütet, põlevkivitööstust, gaasielektrijaamu, päikeseenergiat ning energiasalvestuslahendusi, nagu pumphüdrojaamad ja akud.
Analüüs hõlmas tuuleenergiat, tuumaenergiat, biomassi põletamist ja ahikütet, põlevkivitööstust, gaasielektrijaamu, päikeseenergiat ning energiasalvestuslahendusi, nagu pumphüdrojaamad ja akud.
Töö käigus analüüsiti Eestis kehtivaid künniseid ja loastatavaid tegevusvaldkondi ning kaardistati olemasoleva süsteemi kitsaskohti.
Kompleksseire eesmärk on hinnata õhusaaste mõju looduslikele ökosüsteemidele. Seiret tehakse rahvusvahelise metoodika alusel alates 1994. aastast. Uuritakse nii ilmastikunäitajaid, sademete ja õhu keemiat, taimkatet, mullavett kui ka bioloogilisi protsesse ja metsakahjustusi.
Juba neljandat aastat vaatlesid vabatahtlikud nahkhiiresõbrad oma kodukeldrites talvituvaid nahkhiiri.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt algatas täna käskkirjaga Kolgi ja Irbe madaliku looduskaitsealade moodustamise menetluse. Tegemist on esimeste kaitsealadega, mis plaanitakse luua Eesti majandusvööndisse – nende eesmärk on kaitsta karide elupaigatüüpi, olulisi linnualasid ning kalade koelmu- ja toitumispaiku.
Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogused vähenesid aastatel 2023–2024 veel 3%, mille tulemusel on ELi heitkogused kokku 40% väiksemad kui aastal 1990, nagu selgub ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile esitatud ametlikest Euroopa Liidu andmetest ja täna avaldatud EEA (European Environment Agency) analüüsist. ELi kasvuhoonegaaside inventuuri koostas ja edastas 15. aprillil EEA Euroopa Liidu...
Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2030. aasta järgses kliimapoliitikas. Eesti ootus on, et liikmesriikidele jääks võimalikult suur vabadus ise otsustada, millistes sektorites ja kuidas heidet kõige mõistlikumalt vähendada.
22. aprill on rahvusvaheline Maa päeva! Tänase päeva eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu keskkonnaprobleemidele. Elame ja tegutseme iga päev nii, et oma kodu ja ümbritsevat keskkonda hoida. Meie väärtuspõhise valiku kõige selgem peegel on andmed.
Keskkonnaamet toetab olulise hüvitisega loomakahjude ennetamiseks efektiivsete ennetusmeetmete rakendamist ning võttis kokku 2025. aastal suurkiskjate, hüljeste ja kotkaste tekitatud kahjud. Vaatamata Eesti suurkiskjate asurkondade väga heale seisundile ja meedias suure tähelepanu pälvimisele olid hundi ja pruunkaru tekitatud kahjud möödunud aastal võrreldes paari varasemaga valdavalt...
Euroopa ringmajanduse eesmärkide saavutamine sõltub sellest, kas suudetakse keskenduda inimestele – eelkõige tuleb tagada, et kehtivad Euroopa Liidu eeskirjad aitavad kujundada ringmajanduse nii, et sellest oleks ühtviisi kasu ettevõtjatele, kodanikele ja töötajatele, selgub täna avaldatud kahest EEA (European Environment Agency) ülevaatest.