Jäätmeseaduse § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt käsitletakse reoveesetet kui reovee puhastamise tulemusena tekkinud jäätmeid. Sette kasutamise nõuded on kehtestatud määrusega nr 29 „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded“. Määrusega nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ on kehtestatud nõuded olmereoveesette käitlemise kohta ning ohutusnäitajad ja kvaliteedi piirväärtused, mille täitmise korral olmereoveesete lakkab olemast jääde.
Reoveesetet töödeldakse ehk stabiliseeritakse, et muuta selles olev orgaaniline aine pinna- ja põhjaveele, mullale, taimedele, loomade ning inimese tervisele ohutuks. Peale töötlust võib setet kasutada haljastuses, rekultiveerimisel (inimtegevusega rikutud ala korrastamisel), põllumajanduses ning biogaasi tootmisel. Andmeid selle kohta, kes ja kui palju on reoveesetet töödelnud ning kus seda hiljem kasutanud, kogutakse alates 2024. aastast jäätmearuandluse kaudu (2023. aasta andmed), varasemalt saadi andmed veearuandluse kaudu. Aruandes esitatud andmete alusel arvutatakse sette kogused kuivainena (KA) ehk ilma veeta.
Suurem osa tekkinud reoveesette kogusest leiab kasutust põllumajanduses (sh biogaasi tootmine). Paljudes Euroopa suunalistes aruannetes ei arvestata ladustamist kui sette kasutust ehk sette tekke koguste ja kasutuse koguste vahel on erinevus, mis peegeldabki endas neid koguseid, mis aruandeaastal ladustati.
Töödeldud reoveesetet taaskasutatakse haljastuses, rekultiveerimisel, põllumajanduses ning biogaasi tootmisel. Sete, mis kasutust ei leia, suunatakse prügilasse ehk on taaskasutuseta. Taaskasutuse leiab üle 90% reoveesettest.