Liigu edasi põhisisu juurde
Keskkonnanäitajad

Reoveesete on (keskkonnaministri 30.12.2002 määruse nr 78 “Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded” kohaselt) reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud vee ja tahke aine segu. Eesti seadusandluses käsitletakse reovee puhastamise tulemusena tekkivaid setteid jäätmetena (jäätmeseadus § 1, lg 2, p 1). Lisaks on settele sätestatud nõuded, mil sete lakkab olemast jääde. Sel juhul tuleb lähtuda keskkonnaministri 19.07.2017 määruses nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ sätestatust. Juhul kui käitleja sete vastab määruse nr 24 nõuetele ja tal on asjakohane sertifikaat, lakkab reoveesete olemast jääde ning ettevõtja võib selle tootena turul kättesaadavaks teha.

Reoveesetet töödeldakse ehk stabiliseeritakse, et muuta selles olev orgaaniline aine pinna- ja põhjaveele, mullale, taimedele, loomade ning inimese tervisele ohutuks. Peale töötlust võib setet kasutada haljastuses, rekultiveerimisel (inimtegevusega rikutud ala korrastamisel) ja põllumajanduses. Lisaks saab reoveesetet kasutada näiteks ka biogaasi tootmiseks. Andmeid selle kohta, kes ja kui palju on reoveesetet töödelnud ning kus seda hiljem kasutanud, kogutakse igal aastal veekasutuse aastaaruandega. Veekasutaja poolt esitatud andmete alusel arvutatakse sette kogused kuivainena (KA) ehk ilma veeta. Tuleb märkida, et veekasutuse aruandes kogutakse sette infot reoveepuhastite põhiselt. Seetõttu esinevad andmestikus ka mõningased aastate vahelised kõikumised, kui näiteks mõni suurem sette töötleja muudab oma sette kasutusala. Lisaks jäävad veekasutuse andmestikest välja jäätmekäitlejate vahelised liikumised ehk olukorrad, kus puhastist veab sette ära mõni vastavat luba omav ettevõte ning puhasti omanikul lõpliku kasutusala kohta teadmine puudub.

2022. aastal tekkis setet kokku 31 632 t KA. Kõige enam kasutati reoveesetet põllumajanduses (sh biogaasi tootmiseks) (22 466 t KA). Eelpoolmainitud kogustest on maha arvestatud äravedu teistesse puhastitesse, kuna need hulgad arvestatakse vastuvõtva puhasti kogustesse. Siin toodud joonistel on kajastatud nii asulate reoveepuhastites kui ka suuremate tööstuste puhastites tekkivat ja töödeldavat setet. Paljudes Euroopa suunalistes aruannetes ei arvestata ladustamist kui sette kasutust ehk sette tekke koguste ja kasutuse koguste vahel on erinevus, mis peegeldabki endas neid koguseid, mis antud aastal ladustati.

Töödeldud reoveesetet taaskasutatakse haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses. Sete, mis kasutust ei leia suunatakse prügilasse ehk on taaskasutuseta. 2022. aastal oli taaskasutatud setet 91% ehk 25 312 t KA (joonis). Taaskasutuseta jäänud sette hulk 2022. aastal oli 2532 t KA ehk 9%.

Avaldatud: 09.04.2023  /  Uuendatud: 08.12.2023