Ilmaradar Meteor 500 CLP on Eestis kasutusel 2000-da aasta suvest ning sellest on olnud palju kasu nii ilmaprognooside kui ka tormihoiatuste koostamisel ja nende täpsustamisel.
Pikim optimaalne raadius mõõtmisteks Eestis on 250-300 km (talvel on see väiksem, suvel suurem). Arvestada tuleb pilvepiltide erinevustega talvisel ja suvisel ajal. Suvel ulatuvad pilved kõrgemale (eriti konvektiivse tekkega pilved) ja pilve osakeste tagasipeeldumisvõime on suurem. Seega saab kasutada suuremat raadiust ja pilvepilt annab parema ülevaate hetkeolukorrast. Talvel on aga pilved madalamal, mistõttu intensiivsem sadu jääb sageli radarikiire alla. Seetõttu on raskendatud sajuintensiivsuse määramine või jääb sadu üldse märkamata kaugematel distantsidel. Samas on lume ja jääkristallide peegeldumisvõime väiksem, mis võib eksitada ka lähema vahemaa korral.
Radariandmete kasutamine võimaldab ilmaprognoosi täpsustada (saju algus ja lõpp) ning täpsemalt määrata ka saju asukohta. Tuule andmete põhjal omakorda saab kindlaks teha kas ja kuhu sajuala lähiajal liigub.
Üksik radar jääb väheseks. Eesti piisavaks katmiseks oleks vaja kolme radarit ning lisaks on vaja ühineda organisatsioonidega, mis ühendavad erinevate maade radareid – NORDRAD, ERAD jne.