Riikliku keskkonnaseire 2024. aasta tulemused viitavad, et mitmete näitajate osas jätkub pikaajaline paranemise trend, samas mitmetes valdkondades on siiski täheldada ka keskkonnariskide suurenemist.

Batümeetrilise seire nõue tuleneb veepoliitika raamdirektiivist ning lähtuvalt riikliku keskkonnaseire pinnavee seire allprogrammist tuleb järvenõo batümeetria ehk sügavusmõõdistamine läbi viia kõigis veekogumites vähemalt kord 30-50 aasta jooksul.

Kuuse-kooreürask (Ips typographus) on üks olulisemaid kuusekahjureid kogu Euroopas.

Viimaste aastate pikk kasvuperiood ja põuad on Eestis põhjustanud erakordselt suure üraskite leviku ja kahjustused.

Kaardilugude kogumik „Ulukiasurkondade seisund“ on ajakohastatud uute seireandmetega. Kogumikus on lühikokkuvõtted jahiulukite asurkondade seisunditest ja seireandmed on visualiseeritud interaktiivsete kaartide-graafikutega. Kaardilugusid uuendatakse iga-aastaselt seiretulemuste põhjal.

Eesti maahõive 2023 kaardistuse eesmärgiks on anda ülevaade, kui suur osa Eesti pindalast on erinevate objektide poolt hõivatud. Töö käigus valmisid Microsoft Excelil põhinevad statistika tööriistad ning maahõivet iseloomustavad kaardikihid.

Töö eesmärk on koondada olemasolevate andmete põhjal üle-eestiline teave maismaa linnustikust.

Iga-aastase seire põhjal uuenev kaardilugu. Saa teada, kuidas läheb Eesti elusloodusel! 

Kaardiloos on lühidalt kirjeldatud allprogrammide ja neis sisalduvate seiretööde eesmärgid ning kaardilt on leitavad seirepunktide asukohad.

Artiklikogumik "Kaugseire Eestis" on sari, mille eesmärk on anda ülevaade keskkonna kaugseire uurimissuundadest ja uuringutulemuste rakendustest Eestis.