Publikatsioonid

2019. aastal valminud töö eesmärgiks oli luua metoodika kimalaste seiramiseks, mis võimaldaks koguda informatsiooni erinevate alade ja koosluste kohta.

Keskkonnaministeeriumi tellimusel Keskkonnaagentuuri koostatud Eesti suuremate linnade soojussaarte (ümbritsevast piirkonnast märkimisväärselt soojem linnastunud ala) analüüs ja selle kaardikihid võimaldavad paremini linnaplaneerimisega tegeleda. 

Keskkonnaagentuur kutsub virtuaalsele ilmajaama tuurile!

Batümeetrilise seire nõue tuleneb veepoliitika raamdirektiivist ning lähtuvalt riikliku keskkonnaseire pinnavee seire allprogrammist tuleb järvenõo batümeetria ehk sügavusmõõdistamine läbi viia kõigis veekogumites vähemalt kord 30-50 aasta jooksul.

Uue Eesti imetajate levikuatlase eesmärgiks on anda aktuaalne ülevaade kõikide looduses vabalt esinevate imetajaliikide leviku kohta Eestis. Kogutavad andmed on aluseks ka uue Euroopa imetajate atlase tegemisel, mis peaks ilmuma aastal 2024.

Narva on keerulise minevikuga linn Eesti idapiiril, mille lähiajalugu on olnud tihedalt seotud suurtööstustega. Seetõttu on ka linna keskkonnaseisund üle elanud raskeid aegu.

Põhjalik ning interaktiivse linnakaardiga varustatud 2018. aasta uurimus annab hinnangu neljale suuremale valdkonnale: veele, jäätmetele, välisõhu kvaliteedile ning elurikkusele ja looduskaitse temaatikale.

Käesolev “Ulukite jäljevihik” on mõeldud nii uudishimulikele loodusvaatlejatele, kui ka algajale jäljekütile.

Eestil on alati olnud metsaga tihe side. Metsad mängivad ühiskonnas olulist rolli, pakkudes meile erinevaid ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi väärtusi, mistõttu tuleb pöörata suurt tähelepanu metsade ökoloogilise tasakaalu säilimisele.