Kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt linnades, aga ka tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt: asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku. Soojussaare efekti saab leevendada piirates planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse akumuleerimist ning rakendades linnakeskkonnas mikroklimaatilisi meetmeid, säilitades ja laiendades rohealasid, haljastust ja veekogusid.
Antud töös on Landsat-8 (USA) satelliidiandmete alusel hinnatud maapinna temperatuure ja võimalikke soojussaari suuremates Eesti linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva, Viljandi, Rakvere) ja nende lähiümbruses ajavahemikus 2014-2019.
Tutvu 2020. aastal valminud kaardilooga "Soojussaared Eesti linnades"
Loe ka: Soojussaarte analüüs aitab kliimamuutustega kohanemist paremini planeerida