Millise rekordi purustasid möödunud aastal Eestis hallhülged? Kuidas läheb meie lendoraval? Miks teeb murelikuks kassikakk? Milline eksiarvamus on levimas šaakali kohta? Nendele ja paljudele teistele meie elusloodusega seotud küsimustele leiab vastused äsja avaldatud Keskkonnaagentuuri seiretulemusi tutvustavast videoülevaatest.

Kogumikust saab ülevaate kaasaja keskkonna kaugseire uurimissuundadest ja uuringutulemuste rakendustest. Kaugseire andmed, mida kogutakse satelliitide, ilmaradarite ja teiste kaugseire platvormide abil on muutunud ka Keskkonnaagentuuri valdkondade lahutamatuks osaks – olgu selleks näiteks operatiivne jääseire, eluslooduse seire või kliimateenuste pakkumine. 

Keskkonnaagentuuri värskest raportist „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2022“ saab ülevaate ulukiasurkondades aastate jooksul toimunud muutustest ja nende põhjustest.

Ühtlasi annavad raporti koostanud spetsialistid hinnangu asurkondade seisundile ning teevad küttimissoovitused 2022/2023 jahihooajaks. Keskkonnaagentuuri küttimissoovitused on oluliseks sisendiks maakondlikele jahindusnõukogudele sõraliste küttimismahtude ja -struktuuri otsustamisel ning Keskkonnaametile suurkiskjate küttimiskvootide määramisel.

Keskkonnaportaali kaardirakenduses on nüüdsest lihtsasti kättesaadav teave Eesti vooluveekogudele rajatud paisude asukohtade ja paisude kalapääsude kohta. Keskkonnaamet ootab tagasisidet, kas kaardile kantud paisud on endiselt töökorras või juba lagunenud.

Jõustunud uue keskkonnaseadustiku üldosa seadusega sätestatakse õiguslik alus Eesti looduse infosüsteemile ja maavarade registrile ning kehtestatakse seaduslik alus keskkonnaportaalile. Selle üks olulisemaid osasid on kaardirakendus Andmed & kaart. Senine keskkonnaregistri seadus muutus kehtetuks.

Keskkonnaagentuuri 2021. aasta metsavarude andmed näitavad, et Eestis on jätkuvalt metsa üle poole riigi pindalast ning kaitsealuste metsade osakaal on kasvanud 30,3 protsendini. Eksperthinnangu kohaselt ulatus 2021. aasta raiemaht 10,6 miljoni tihumeetrini.