Liigu edasi põhisisu juurde
Keskkonnanäitajad

Kasvuhoonegaasid põhjustavad kliimamuutusi sealhulgas ekstreemseid ilmastikunähtuseid. Kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel kümnenditel olnud langustrendis, kuid kliimamuutuste leevendamiseks tuleb leida veel võimalusi heitkoguste vähendamiseks, näiteks kasutades rohkem taastuvenergia võimalusi.

Indikaator näitab inimtegevusest tekkinud kasvuhoonegaaside aastaseid heitkoguseid tuhat süsinikdioksiidi (CO2) ekvivalenttonnis. Süsinikdioksiidi ekvivalent on üks tonn süsinikdioksiidi või muud kasvuhoonegaasi (dilämmastikoksiid, metaan, f-gaas), mis on ümber arvutatud süsinikdioksiidi koguseks, kasutades globaalse soojenemise potentsiaali. 

Peamine kasvuhoonegaas Eestis on süsinikdioksiid, mis moodustab 84% summaarsest kasvuhoone gaaside (KHG) heitkogusest (ilma maakasutuse ja metsanduse sektorita). Metaani (CH4) osakaal on 8%, dilämmastikoksiidi (N2O) osakaal on 6% ja fluoritud kasvuhoonegaasidel (f-gaasid) 2%. Kasvuhoonegaasid põhjustavad kliimamuutusi, mille  võimalikeks tagajärgedeks on näiteks üleujutuse ohu suurenemine, (joogi)veevarude vähenemine ja mullakvaliteedi halvenemine.

Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus on vähenenud võrreldes 1990. aastaga ligikaudu 59% maakasutuse ja metsandussektori (LULUCF) mõju arvestamata.

Suure heitkoguse languse on tinginud majanduse ümberkorraldamine 1990ndate alguses. Praegusel ajal on peamisteks heitkoguste mõjutajateks majandustõusud ja –langused, sh lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ühiku hind. Suurima panuse summaarsesse KHG heitkogusesse annab põlevkivil baseeruv energeetikasektor (sh transpordisektor), mis 2022 aastal moodustas 84% (arvestamata LULUCF sektori mõju).

Kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks ja piiramiseks rakendatakse ning plaanitakse tulevikus ellu viia mitmesuguseid meetmeid. Kuna enamik KHG heitkogustest pärineb energeetikasektorist, on selles sektoris ka suurim potentsiaal heitkoguseid vähendada. Positiivne mõju KHG heitkoguste vähendamisele ja piiramisele on taastuvenergial (nt tuule- ja päikeseenergial) ning biokütuste laialdasemal kasutamisel. Taastuvenergia kasutamist toetatakse nii investeeringutoetuste, otsetoetuste kui ka tõhusama koostootmise abil. 

Avaldatud: 09.04.2023  /  Uuendatud: 19.06.2024