Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada vastavalt lähteülesandele veekogumite valgalal olevad koormusallikad, hinnata nende võimalikku mõju veekogumi seisundile. Analüüsida ja hinnata, kas veekogumeid mõjutavad tegurid on inimtekkelised või on tegemist looduslike protsessidega ning koostada vajadusel ettepanekud erisuste seadmiseks. Anda hinnang perspektiivselt võimalike arendustegevuste kohta veekogumite valgalal.
MUSTJÄRV (NOHIPALO MUSTJÄRV)
Mustjärve voolab sissevoolukraavi kaudu rohkesti rabavett, mille tagajärjel sisaldab järve vesi palju orgaanilisi aineid ja rauaühendeid ning on punakaspruuni värvuse ning vähese läbipaistvusega (Mäemets 1968). Järvede ökoloogilist seisundit hinnatakse Veepoliitika Raamdirektiivi (VRD) nõuete järgi. Nohipalo Mustjärv on aastatel 2007 kuni 2016 olnud püsijärvede seire alusel pidevalt heas seisundis. 2013. aastal määrati järve seisund väga heaks.
Veemajanduskavas planeeritud tavameetmetele täiendavaid meetmeid rakendada vaja ei ole. Valgalal ei tohi lubada tegevusi, mis suurendavad koormust järvele. Sealhulgas ei tohiks suurendada külastuskoormust ja metsade majandamisel tuleb piirata lageraiet ning pinnase ulatuslikku rikkumist.
KOORU JÄRV
Kooru järv on aastatel 2009 kuni 2016 olnud püsijärvede seire alusel valdavalt heas või väga heas (2012; 2013) seisundis. 2010. aastal määrati järve seisund kesiseks. Seisundi muutused tulenevad eelkõige looduslikust olukorrast. Järv on väga madal ning seire tulemused sõltuvad vaatlusperioodi kliimast.
Veemajanduskavas planeeritud tavameetmetele täiendavaid meetmeid rakendada vaja ei ole. Valgalal ei tohi lubada tegevusi, mis suurendavad toitainete koormust järvele. Soovitatav on individuaalselt nõustada põllumajandustootjaid. Vältida tuleb järve veetaseme alandamist, mis tuleneb kaudselt ka kaitse-eeskirjas toodud kitsendustest.
TÄNAVJÄRV
Tänavjärv on aastatel 2008 kuni 2016 olnud püsijärvede seire alusel heas või kesises seisundis (viimased kolm aastat - 2014; 2015; 2016). 2010. aastal määrati järve seisund kesiseks. 2009. aasta koondhinnangut ei ole. Põhiprobleem on olnud viimastel aastatel vee toitainete sisaldus. Tähelepanu väärib ka orgaanilise aine sisalduse oluline suurenemine Eesti veekogudes käesoleval sajandil. Ka orgaaniline aine sisaldab taimetoitaineid. Üheks põhjuseks näivad olevat metsapõlengute mõjul vabanenud toitained. Oma osa võib olla ka külastuskoormuse suurenemisel.
Järve tüüp on muutumas V tüübist (pehme veega heledaveeline) IV tüübiks (pehme veega tumedaveeliseks). Ettepanek: Jätta järv looduslikule arengule. Piirata külastuskoormuse suurenemist. Toitainete leostumist põlengualadelt aitab vähendada taimestiku taastumine põlenud aladel. Vältida tuleb valgalal metsa majandamisel pinnast ulatuslikult rikkuvaid võtteid.
JÄRISE JÄRV
Järve on uuritud 1954. aastal ja seiratud kaasajal 2008. ja 2014. aastal. Praegusel sajandil oli Veepoliitika Raamdirektiivi (VRD) nõuete järgi tehtud järve seisundi koondhinnang mõlemal korral kesine. Põhjuseks on tõenäoliselt looduslik olukord. Nii suurtaimestiku kui suurselgrootute kesise seisundi osas mängib tõenäoliselt olulist rolli järve looduslik eripära, mida me muuta ei saa.
Järve stabiilselt kesise ökoloogilise seisundi tingib järve looduslik eripära, mida me muuta ei saa. Järise järv vastab hea linnujärve kriteeriumitele. Ta asub loodusmaastikus, on suhteliselt sopistunud, mis suurendab potentsiaalsete elupaikade arvu. Teostatavad meetmed järve arengusuuna muutmiseks puuduvad. Olulist inimmõju, mida saaks tagasi pöörata, ei ole. Ettepanek: jätta järv looduslikule arengule. Looduslikust olukorrast tingituna tuleb teha erandid keskkonnaeesmärkide osas või kehtestada reaalsed eesmärgid kaitstavate elupaikade ja liikide soodsa seisundi keskkonnaeesmärkidest lähtuvalt. Meetmete rakendamiseks on vajalik VMK-s ja KKK-s planeeritud tegevuste kooskõlastamine, kuna neid tuleb rakendada ka väljaspool hoiuala.
LINNULAHT
Linnulahte on uuritud eri näitajate osas ühel korral aastatel 2008 - 2011 eelviidatud rannikulõugaste töö raames. Materjal on esitatud ka 2014. aasta väikejärvede seire aruandes. Kokkuvõttes oli Linnulahe seisund 2010 kesine. Kahjuks on Linnulahe seisundit mitmete näitajate järgi määratud ainult ühel aastal ja dünaamikast pilti ei ole. Samas võib oletada, et aastakümnete eest oli seisund (VRD järgi) veelgi halvem. Looduskaitsealane huvi seisundi parandamise osas piirdub eelkõige vaadete avamise ja roo lõikusega. Ulatuslikum tervendamine võib kahjustada kaitstavaid elupaiku ja liike. Kindlasti ei sobi tänaste elupaikade ja liikide kaitse eesmärkidega järve taastamine 18-nda sajandi olukorrani. Järve tervendamine VRD heasse seisundisse (praeguse VMK rannajärvede kriteeriumidele vastavaks) ei ole tõenäoliselt teostatav. Tervendamine on keerukas ja kulukas ning järjepidevust nõudev ettevõtmine. Ebaselge on, kas tervendamine ei kasva antud juhul üle järve taastamiseks, sest suur osa sellest on kinni kasvanud ja setetega täitunud.
Linnulaht on olnud „lindude kodu“ alates 1927. aastast. VRD metoodika järgi hinnates on järve seisund kesine. Kehtiv kaitsekorralduskava järve tervendamist otseselt ette ei näe.
Limnoloogiakeskuse soovitused Linnulahe rannalõuka hooldamiseks on järgmised:
- Ühendust Suurlahega puhastada taimedest ja vajadusel setetest veetaset alandamata.
- Roogu niita 1/8 kaldajoone pikkusest. Taimestikku ei soovitata hekseldada järve kaldaalal, taimed niita ja eemaldada.
- Samadel aladel eemaldada orgaaniline sete30 (sette koosseis vajab enne uuringuid).
Eeltoodud tegevused tõenäoliselt järve head seisundit VRD järgi ei taga. Kaaluda võiks ala käsitlemist märgalana, mitte seisuveekogumina. Keskkonnaeesmärgid tuleb läbi arutada looduskaitse ja veemajanduse eest vastutajate vahel. Tõenäoliselt tuleb VMK keskkonnaeesmärke leevendada välja kujunenud looduslikke ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi arvestades
Märksõnad: veemajanduskava, vesikonnad, veekogumid, pinnavee seisund, põhjavesi, reostuskoormus, reostusallikad, reoveepuhastid, koormusallikad, maaparandus, maakasutus, veeelustik, kalastik, riskid, meetmed