Eksperthinnang Hirmuse ja Pirita_1 pinnaveekogumite hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamise lahenduste leidmiseks ja elupaikade taastamiseks

Käesoleva töö eesmärgiks oli hinnata praegust Hirmuse ja Pirita_1 pinnaveekogumi hüdromorfoloogilist olukorda ning teha ettepanekud hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamise lahenduste leidmiseks ja elupaikade taastamiseks. Pirita_1 kogumi koondseisund on KAUR vahehinnangute põhjal alates aastast 2014 väga halb ja Hirmuse kogum on läbivalt kesises seisundis.

Pirita jõe kesise seisundi põhjuseks oli minevikus jõe tõkestatus mitmete paisudega ning veevõtt Tallinna joogivee tarbeks. See mõju avaldus eelkõige kalastiku kesises või halvas seisundis, sealhulgas kadus jõest lõhe.

Purtse jõe ja lisajõgede peamiseks keskkonnaprobleemiks on jääkreostus ohtlike ainetega.

Kokkuvõte

Valdav osa Pirita_1 kogumi valgala vooluveekogudest on kuivendus- ja peakraavid. Looduslik jõesäng on säilinud alamjooksul 1,6 km pikkusel lõigul. Äravoolurežiim on oluliselt mõjutatud maaparandussüsteemidest. Pirita_1 vooluveekogum on ülejäänud Pirita jõest eraldatud Tallinna pinnaveehaardesse kuuluva Paunküla hüdrosõlmega.

• Pirita_1 kogumisse kuuluvate kraavide ja peakraavide looklevuse taastamine ei ole lauge reljeefi tõttu võimalik. See tooks kaasa maatulundusmaade praegusest veelgi liigniiskemaks muutumise. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik taastada ka looduslikku äravoolurežiimi.
• Paunküla hüdrosõlme juurde kalatee rajamine ei ole põhjendatud, kuna ülalpool hüdrosõlme on looduslikku jõelist elupaika minimaalselt. Kulutused (suurusjärgus 0,5 mln eurot) kalade läbipääsu tagamiseks Paunküla paisust ei taga tõenäoliselt kalastiku seisundi olulist aastaringset paranemist (head seisundit) Pirita_1 vooluveekogumis.
• Mõistlik on loobuda jõgede kalastiku indeksi kasutamisest Pirita_1 vooluveekogumi seisundi muutuste hindamisel.
• Kaaluda Pirita_1 vooluveekogumi alamkategooriaks järgmistel veemajandusperioodidel „tugevasti muudetud veekogum“. Kalastiku seisund ei pea antujuhul olema loodusliku veekogu tasemel. Pealegi ei tea me täpselt vee-elustiku olukorda 18-ndal sajandil enne maaparandustöid.
• Kui on huvi ja vajadus kalastiku seisundit ülalpool Paunküla paisu põhjalikumalt uurida, peaks seda tegema mitmes punktis Pirita_1 vooluveekogumis, kanaliseeritud jõelõigus ja Paista järves (viimased kaks punkti Pirita_2 veekogumis).

Pirita_1 vooluveekogumi keskkonnaeesmärgid on soovitatav looduslikel ja sotsiaalmajanduslikel põhjustel leevendada või kehtestada asjakohased erandid vastavalt veeseaduse paragrahvides 39 –312 sätestatule, kuna veekogumi seisund on inimtegevusest mõjutatud sellises ulatuses, et keskkonnaeesmärgi saavutamine on võimatu või ülemäära kulukas ning kui keskkonnaalaseid või sotsiaalmajanduslikke vajadusi, mida selline inimtegevus rahuldab, ei ole võimalik saavutada muude vahenditega, mis oleksid keskkonna seisukohast oluliselt paremad ning ei tooks kaasa ülemäära suuri kulutusi.