Keskkonnaagentuur on uuendanud jäätmemajanduse näitajaid. Aastatel 2000 − 2017 kahekordistus Eestis jäätmete teke 11,6 miljonilt tonnilt 25,2 miljonile tonnile. Selle ühe põhjusena võib välja tuua põlevkivitööstuse jäätmete mahu suurenemise. 2017. aastal moodustas 80,4 protsenti jäätmete koguhulgast just põlevkivi tuhk. Vaatamata ajutisele vähenemisele perioodil 2018 − 2020, on põlevkivitööstuse jäätmetekke tase alates 2021. aastast kiiresti taastunud, seda ka energiaressursside nõudluse kasvu tõttu.
Teiseks paistab silma kodumajapidamises tekkivate jäätmete hulga järjekindel kasv. Kuigi enne COVID-19 pandeemia algust vähenes olmejäätmete teke, jõudis see juba 2020. aastal tagasi endisele tasemele ja 2021. aastal isegi tõusis oluliselt. Järsult suurenes ka muude jäätmete, näiteks ehitusjäätmete teke.
Tasub meenutada, et alates 1. jaanuarist 2020 ei kuulu põlevkivitööstuses tekkiv tuhk enam ohtlike jäätmete hulka. Sel põhjusel on joonisel näha ohtlike jäätmete tekke järsk vähenemine ja tavajäätmete osa suurenemine.
Jäätmekäitluse üheks oluliseks näitajaks on jäätmete koguste ladestamine prügilasse. See on Eestis järk-järgult vähenenud, ulatudes 2021. aastaks 34 protsendini. Samas on suurenenud taaskasutusse suunatud jäätmete hulk.
Kuigi olmejäätmete hulk Eesti elaniku kohta suurenes järk-järgult, on kasvamas ka liigiti kogumine, mis võimaldab rohkem jäätmeid taaskasutusse suunata. Näiteks, häid tulemusi näitab biojäätmete (köögi-, toitlustus- ja aiajäätmete) liigiti kogumine, kuna kohalikud omavalitsused tegelevad aktiivselt nende eraldi kogumise ja töötlemiseks üleandmisega.
Pakendite kogumine ja taaskasutus on praeguseks väga heal tasemel. Osa pakenditest põletatakse koos segajäätmetega elektri ja soojuse tootmiseks. Viimase kahe aasta jooksul on üle 90 protsendi kogutud pakenditest taaskasutatud. Osaliselt on selle põhjuseks suurtes kogustes klaasijäätmete taaskasutamine. 2020. aasta seisuga läks umbes 71 protsenti tekkivatest pakenditest materjalina ringlusesse.
Ka elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetega paistab olukord Eestis hea. Vaatamata sellele, et veel ei ole saavutatud eesmärki koguda 65 protsenti turule lastud elektroonikast tagasi , on trendina näha, et igal aastal kogutakse üha rohkem elektroonika jäätmed liigiti. 2020. aastal koguti kokku ja seejärel töödeldi ligi 12 000 tonni elektroonika jäätmeid.
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad vastutavad elektroonika jäätmete kogumise ja taaskasutamise eest. Sõltumata sellest, kas need jäätmed anti üle jaemüügipunktides, jäätmejaamades või muudes kogumiskohtades, saadetakse kõik elektriseadmed edasiseks sorteerimiseks ja lahti võtmiseks. Tekkivad materjalid antakse töötlemisse spetsiaalsetesse tehastesse ning kui vähegi võimalik, siis suunatakse saadud materjalid ringlusse, sh uute elektriseadmete tootmiseks.
Tutvu kõigi jäätmemajanduse näitajatega Keskkonnaportaali lehel: https://keskkonnaportaal.ee/et/jäätmete-indikaatorid