Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCFi sektor (ingl. k. Land Use, Land Use Change and Forestry) on määratletud rahvusvahelisel tasemel kui üks kasvuhoonegaaside (KHG) inventeerimise valdkond.
Keskkonnaagentuur korraldab LULUCFi sektori iga-aastaste inventuuriandmete koondamist, analüüsimist ja -aruande täitmist. KHG inventuuri hinnangud antakse alates 1990. aastast kuni raporteerimisaastast üle-eelmise aastani (X–2). Lisaks koostatakse ülevaateid LULUCFi sektori KHG heitkoguseid vähendavatest meetmetest, poliitikasuundadest ja KHG prognoosidest.
LULUCFi sektor hõlmab kuute maakategooriat: metsamaa, põllumaa, rohumaa, märgalad, asulad ja muud maad. Igas kategoorias raporteeritakse aastast süsinikuvaru muutust järgmistes süsiniku talletajates: elus biomass, surnud orgaaniline aine (surnud puit ja varis) ja mullad (mineraal- ja turvasmullad). Hinnang antakse ka puittoodete kohta alamkategooriates saematerjal, puitplaadid, pleegitatud kemi-termo-mehaaniline puitmass ning paber ja papp. Lisaks süsinikuvarus toimuvate muutustele peetakse arvestust N2O ja CH4 voogude üle, mis tulenevad turvasmuldade kuivendamisest, põlengutest ning lämmastiku mineraliseerumisest ja leostumisest muldades.
LULUCFi sektoris hinnatakse ainult inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist. Seetõttu jäävad näiteks looduslikest soodest lähtuvad kasvuhoonegaaside heited ja süsiniku sidumine arvestusest välja. Peamist mõju avaldavad KHG netoheitele metsade vanuseline struktuur, majandamise praktikad metsamaal (sh raiemaht) ja põllumaal, kuivendatud turvasmuldade pindala, aiandusturba kaevandamismahud ning süsiniku sidumine puittoodetes.
KHG inventuuri LULUCFi sektori ülevaated ning teave poliitikasuundade, meetmete ja prognooside kohta on leitavad siit.
LULUCFi sektorile on seatud siduvad kohustused süsinikuheite osas perioodideks 2021–2025 ja 2026–2030, mis tulenevad LULUCFi määrusest (EL) 2018/841. Kohustused on esimesel ja teisel perioodil erinevad. Määruse kohaselt peavad I perioodil LULUCFi sektori arvestuslikud heitkogused olema kompenseeritud vähemalt samaväärse arvestusliku süsiniku sidumisega sama sektori poolt (nn no-debit rule). Seejuures ei hinnata arvestuskategooriate lõikes, kas saavutatud on nulltase (heide ja sidumine tasakaalus), vaid teatud LULUCF arvestuskategooriaid võrreldakse võrdlustaseme või baasaastate netoheitega. Majandatava metsamaa puhul on selleks metsa heitkoguse võrdlustase (forest reference level, FRL), majandatava põllumaa ja majandatava rohumaa puhul on baasperioodiks 2005–2009, metsastatud ja raadatud maa puhul arvestatakse nende koguheidet ja –sidumist. Majandatavate märgalade kategooria arvestus on perioodil 2021–2025 vabatahtlik ja Eesti seda kohustust ei valinud.
LULUCF määrusest tulenevalt koostasid liikmesriigid riikliku metsanduse arvestuskava aastateks 2021–2025, milles määrati ka metsa heitkoguse võrdlustase. FRL põhineb ajavahemikul 2000–2009 dokumenteeritud kestliku metsamajandamise tava jätkumisel. Metsade võrdlustase on vajalik selleks, et hinnata KHG heidet ja sidumist majandatava metsamaa kategoorias. Eesti majandatava metsamaa võrdlustase on aastateks 2021–2025 koos puittoodete kategooriaga -1750 kt CO2 ekv aastas (viie aasta peale kokku seega -8750 kt CO2 ekv). See on sidumise tase, mis tuleks majandatava metsamaa ja puittoodete kategoorias perioodi 2021–2025 keskmisena saavutada, et tagada no-debit reegli täitmine. Liikmesriikidele on antud õigus FRLi metodoloogiliselt kohandada (methodological adjustment), kui on kasutatavat metoodikat muudetud ning need on läbinud auditimeeskondade kontrollid. Üldjuhul metoodikate täiendamine LULUCFi määruse eesmärkide saavutamise sisulist keerukust oluliselt ei muuda, kuna samas suunas ja sama palju muutub ka varasem aegrida. See kehtib nii metsade võrdlustaseme (FRL) kui ka 2030. aasta eesmärkide kohta. Kui Eesti ei saavuta majandatava metsamaa kategoorias seatud FRLi taset, saab teatud tingimustel kasutada majandatava metsamaa paindlikkusmeedet, mida on Eestile ette nähtud 4900 kt CO2 ekv.
LULUCFi sektori riiklik eesmärk 2030. aastaks on suurendada sidumist või vähendada heidet 434 kt CO2 ekv võrra baasperioodi (2016–2018) keskmisega võrreldes. Lisaks seatakse liikmesriikidele perioodiks 2026–2029 iga-aastased piirväärtused ja eelarve, mille piires peab riik püsima. Ka teisel kohustusperioodil on võimalik kasutada teatud tingimustel paindlikkusmeetmeid ja lisakompensatsioone. Nende kasutamise võimalus sõltub eelkõige sellest, kas EL täidab oma üldeesmärgi saavutada LULUCFi sektoris 2030. aastaks netosidumine 310 miljonit tonni CO2 ekv.
Kohustuste täitmist hinnatakse arvestusperioodide järgselt ehk aastatel 2027 ja 2032.
Keskkonnaagentuuri ja Eesti Maaülikooli koostöös valmis 2021. aastal LULUCFi sektori sidumisvõimekuse uuring, mis analüüsib kompleksselt sektori KHG sidumisvõimaluste potentsiaali ja ulatust 2030. ja 2050. aasta kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks, arvestades sealjuures ka pikemaajalist perspektiivi (kuni 2100. aastani). Näitlikustamaks mõju LULUCFi eesmärgi täimise osas, on antud analüüsis kirjeldatud täiendavate meetmete paketti, kui võtta aluseks ühtlase kasutuse raiestsenaarium.
LULUCFi sidumisvõimekuse analüüs on leitav siit.