Kuuse-kooreürask (Ips typographus) on üks olulisemaid kuusekahjureid kogu Euroopas. Tervetes puistutes on ta vähearvukas, kuid tormi, tule või põua poolt kahjustatud metsas võib tema arvukus kasvada väga suureks. See mardikas kaevandab käike kuuse koore all, kus toitub koore niineosast ja põhjustab sellega kuuskede kuivamist.
Viimaste aastate pikk kasvuperiood ja põuad on Eestis põhjustanud erakordselt suure üraskite leviku ja kahjustused. Lähiaastate jooksul ei ole oodata leviku aeglustumist. Seetõttu tuleb suurt tähelepanu pöörata kuuse ja kuuse segapuistute tervislikule seisundile. Varajaselt tuvastatud üraskikahjustuse korral, kui puit pole veel kuivanud, saab seda võtta kasutusele kestustoodete valmistamiseks. Kuivanud puid saab peamiselt kasutada küttena.
Siit lehelt leiab värsked seiretulemused ja soovitused kuidas teha üraskikahjustustega seoses oma metsa majandamisel teadlikke otsuseid.
Kuuse-kooreüraskite seire
Kooreüraskit seirab Keskkonnaagentuur koostöös RMKga. Selleks on rajatud spetsiaalsed seirepunktid igasse Mandri-Eesti maakonda. Esmalt langetatakse märtsis püünispuud ning sõltuvalt ilmastikust (tavaliselt aprilli keskel), paigaldatakse nende lähedusse feromoonpüüniseid. Lõhna peale kohale lennanud kooreüraskid jäävad lõksu püünises olevasse kogumiskasti. Nii saavad seirajad üle lugeda püünisesse jäänud putukad.
2024. seireperiood ei ole veel alanud! Eelmise aasta kuuse-kooreüraskite seire tulemustega saab lähemalt tutvuda SIIN (andmed alates 18. aprillist 2023).
Soovitused
Aastaringselt
- Hoia oma metsal silma peal! Keskkonnaportaali kaardil on nüüd võimalik vaadata üraskikahjustusi reaalajas lisanduvate vaatlustena, mis on tehtud RMK töötajate ja Loodusvaatluste äpi kasutajate poolt. Kui kaardi järgi on Sinu metsa lähedal tuvastatud üraskikahjustusi, siis mine vaata kas kahjustus on ka Sinu metsa levinud. Üraskikahjustuse avastamisel fikseeri kahjustuse asukoht Loodusvaatluste äpi abil. Vaatluse juures märgi arvukuse juures kahjustatud puude hinnanguline arv või määra nende ohtrus. Vajadusel korrigeeri vaatluse asukohta enne vaatluse esitamist Sisu etapis. Info kuidas kahjustust tuvastada leiad kuuse-kooreüraski juhendmaterjalist.
NB! Loodusvaatluste tegemine ei asenda üraski kahju puhul metsateatise esitamist. Loe metsateatise esitamise kohta SIIT.
- Juhul kui oled tuvastanud oma metsas üraskikahjustuse, siis tutvu juhendmaterjaliga ning järgi tööde õigeaegseks teostamiseks regulaarselt Keskkonnaagentuuri soovitusi. Abi saamiseks võid võtta ühendust ka kohaliku metsaühistuga.
Sügis-Talv
-
Üraski kahjustusi aitab vähendada kui hoiad oma metsa korras. Sügise või talve jooksul tormi poolt heidetud või murtud kuused tuleb talvel metsast välja vedada. Sedasi toimetades aitad vähendada üraskikahjustuste levikut.
Veebruar kuni aprilli keskpaik
-
Kuivanud puude esinemisel metsas langeta need ning lisaks langeta nende lähedusse sama palju terveid puid (püünispuud, lähemalt juhendmaterjalis), kui on kuivanud puid. Kui Teie metsas on tooreid tormi poolt kahjustatud puid ja Te ei ole jõudnud neid varem välja vedada, siis võite neid kasutada ka püünispuudena.
- Erametsaomanikele on kuuse-kooreüraski kahjustuste ennetamiseks ettenähtud ka toetus. Täpsemat infot toetuse kohta leiab siit. Selleks, et toetust saada, tasub enne töödega alustamist võtta ühendust kohaliku metsaühistuga, kes aitab toetuse jaoks vajalike tööde korraldamisel.
Mai-Juuni
-
Vedage kokku kuivanud puud ja püünispuud. Selleks, et vältida nottides olevate üraskite levimist laoplatsi lähedal olevasse metsa, vedage need metsast ära tööstusettevõtetesse. Kui soovite puitu kasutada oma tarbeks, koorige notid.
-
Väiksema kahjustuse korral võite metsa paigutada ka feromoonpüüniseid. Feromoonpüünised tuleb paigutada tervetest okaspuudest vähemalt 15-20 meetri kaugusele.
Juuni-Juuli
-
Langetage teise põlvkonna üraskite püüdmiseks püünispuud, kuid püünispuude langetamise korral tuleb olla kindel, et jõuate need suve teises pooles metsast välja vedada (vastasel korral jätke parem langetamata).
Juuli-August
-
Teise põlvkonna arvukuse vähendamiseks raiu värskelt üraski poolt asustatud puud ja vea need koos varem raiutud püünispuudega kokku. Selleks, et vältida nottides olevate üraskite levimist laoplatsi lähedal olevasse metsa, vedage need kiiresti metsast ära tööstusettevõtetesse või koorige notid.
September
-
Taotlege tehtud tööde eest KIKilt toetust.
Juhendmaterjalid
- Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaameti poolt välja töötatud juhendmaterjal metsaomanikele:
- Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt välja töötatud kuuse-kooreüraski seire ja arvukuse vähendamise juhend:
Teadmiseks
Kevadise linnurahu ajal võib aktiivset (laienevat) üraski kollet likvideerida. Kaitsealadel tuleb likvideerimist kaaluda lähtuvalt konkreetse kaitseala kaitse-eesmärkidest, aga majandusmetsas ei ole see probleemiks. Kui tegemist on raieküpse metsaga saab võtta metsateatise ja teha lageraie. Kui üraski kahjustuskolded on väikesed ja need on võimalik likvideerida sanitaarraiega, esita sanitaarraie metsateatis. Kui eelnevad teatise esitamised ei ole võimalikud (kahjustatud mets on noorem või sanitaarraie korral läheks metsa täius alla 30% või tekkiks kahjustuse likvideerimisel suurem lage ala kui 7 ha, sealjuures ka naabrite juba raiutud lanke arvestades), siis tuleb tellida Metsakaitseekspertiis ja likvideerida kahjustuskolded ekspertiisis soovitatud raieviisiga.
Üraskikahjustuste likvideerimisel on teatud suuremate lagedate alade tekkimine paratamatus, millega peab leppima, et vältida edasist kahjustumist.
Kõiki metsateatisi on kõige mugavam esitada läbi metsaportaali ning metsaomanikuna sisse logida.
