Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee suublasse juhtimiseks.
Reoveekogumisala moodustamiseks või muutmiseks tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel esitada Keskkonnaministeeriumile vabas vormis taotlus. Reoveekogumisala moodustamisel lähtutakse põhjaveekihi kaitstusest ja reoveekogumisala koormusest, arvestades sotsiaal-majanduslikku kriteeriumit, pinnaveekogumite seisundit ja veekaitse eesmärke. Kehtivate reoveekogumisaladega ja nende piiridega saab tutvuda ja endale ka alla laadida keskkonnaportaali kaardirakenduses.
Asulareovee puhastamise direktiivi 91/271/EMÜ kohaselt tuleb rajada nõuetekohane ühiskanalisatsioon ja tagada nõuetekohane reovee puhastamine reoveekogumisaladel reostuskoormusega üle 2000 inimekvivalendi. Ühe inimekvivalendi (ie) võib võrdsustada ühe inimesega juhul, kui puudub tööstus. Inimekvivalendi arvutamisel võetakse arvesse lisaks elanike reostuskoormusele ka tööstuslikku koormust, v.a juhul, kui tööstusel on oma reoveepuhasti. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud ie väärtus on 60 grammi hapnikku ööpäevas.
-
Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega piirkonnas tuleb moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on 10 inimekvivalenti või suurem.
-
Keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas tuleb moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on 15 inimekvivalenti või suurem.
-
Suhteliselt kaitstud või kaitstud põhjaveega piirkonnas tuleb moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on 20 inimekvivalenti või suurem.
Üle 2000 ie reoveekogumisaladel tuleb kogumissüsteemidena kasutada ühiskanalisatsiooni, vaid erandjuhtudel on lubatud kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid (näiteks kui ühiskanalisatsiooni väljaehitamine tooks kaasa ülemäära suuri kulutusi ja ebaproportsionaalselt kõrge veeteenuse hinna). Vastav hinnang on jäetud kohaliku omavalitsuse pädevusse, kes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga peab planeerima piirkonda sobivad reovee kokku kogumise ja puhastamise lahendused arvestades kohalikke võimalusi ja vajadusi.
Reoveekogumisalasid reostuskoormusega 2000 ie ja enam on 57 ning nende reoveekogumisalade tekitatud reostuskoormus kokku on 1 512 502 ie. Reostuskoormusega 2000 ie ja enam reoveekogumisaladel elab ca 960 000 inimest, kellest ca 98% on ühendatud ühiskanalisatsiooniga.
Väiksematel aladel tuleb tagada olemasoleva reovee kokku kogumise ja puhastamise süsteemi nõuetekohane toimimine, kuid ühiskanalisatsiooni väljaehitamise kohustust ette nähtud ei ole. See tähendab, et reoveekogumisaladel, mille reostuskoormus on alla 2000 ie, võib reovee kokku koguda lekkekindlatesse reovee kogumismahutitesse, tagades nende regulaarse tühjendamise ning veo reoveepuhastile. Lubatud on kasutada ka individuaalseid reoveepuhasteid.
Reoveekogumisalasid reostuskoormusega alla 2000 ie on 2021. aasta seisuga 471 ning nende reoveekogumisalade tekitatud reostuskoormus kokku on 212 925 ie. Nendel reoveekogumisaladel elab ca 153 000 inimest, kellest ca 76% on ühendatud ühiskanalisatsiooniga.
Kanalisatsioonisüsteeme on erinevat liiki: ühiskanalisatsioon, sademeveekanalisatsioon ja ühisvoolne kanalisatsioon. Ühiskanalisatsiooni eesmärk on kokku koguda kasutatud vesi kodudest ja ettevõtetest ning suunata reoveepuhastitesse puhastamisele. Need süsteemid on spetsiaalselt ette nähtud reovee ja kergesti lagunevate tahkete ainete, näiteks tualettpaberi transportimiseks. Ühiskanalisatsioon koosneb torustikust, kaevudest ja pumbajaamadest ning eesmärgiks on reovesi puhastini juhtida. Sademeveekanalisatsioon on mõeldud vihma- ja lumesulamisvee ära juhtimiseks parkimisplatsidelt ja tänavatelt. Erinevalt ühiskanalisatsioonist, mis viib kogutud vee puhastisse, kannab sademeveekanalisatsioon enamasti puhastamata äravooluvee otse keskkonda. Ühisvoolukanalisatsiooni suunatakse nii olmetegevuste käigus tekitatud reovesi kui ka tänavatelt ära juhitav sademe- ja lumesulamisvesi. Puhastamist mitte vajavast veest saab reoveega segunedes reovesi, mis vajab samuti puhastamist. Reeglina suunatakse ühisvoolses kanalisatsioonis voolav vesi reoveepuhastisse puhastamisele, kuid äärmuslike sademete või üleujutuste ajal ei pruugi reoveepuhasti intensiivse vooluhulgaga hakkama saada. Ühisvoolsest kanalisatsioonist tohib sademevett vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu suublasse juhtida koos reoveega vahekorras vähemalt neli ühele. Ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolud peavad olema projekteeritud nii, et need hakkavad tööle vaid siis, kui suublasse juhitavas heitvees sisaldub üks osa reovett ja vähemalt neli osa sademevett.
Kui ühiskanalisatsioon ei ole ühisvoolne, on tegemist lahkvoolse ühiskanalisatsiooniga, mis on tänapäeval kõige eelistatum variant, et mitte rivist välja lüüa reoveepuhasteid ja saata asjata tegelikult puhast vett puhastusprotsessi. Varasemalt on inimese mugavust ja tööde maksumust silmas pidades ehitatud pigem suures hulgas ühisvoolseid kanalisatsioone sademevee kiireks ära juhtimiseks.
Kui ühiskanalisatsioon ei ole ühisvoolne, on tegemist lahkvoolse ühiskanalisatsiooniga, mis on tänapäeval kõige eelistatum variant, et mitte rivist välja lüüa reoveepuhasteid ja saata asjata tegelikult puhast vett puhastusprotsessi. Varasemalt on inimese mugavust ja tööde maksumust silmas pidades ehitatud pigem suures hulgas ühisvoolseid kanalisatsioone sademevee kiireks ära juhtimiseks.
Üle ja alla 2000 inimekvivalentse koormusega reoveekogumisaladel on ühiskanalisatsioon oma tüübilt jagunenud pea võrdselt. Mõlemal juhul on lahkvoolsete süsteemide osakaaluks ca 71%. Lahkvoolse kanalisatsiooni osakaal reoveekogumisalal oleneb sellest, millal süsteemide rajamisega piirkonnas põhjalikumalt alustati ja milline lähenemine toona valiti. Tänasel päeval arvestatakse lahkvoolse ühiskanalisatsiooni vajalikkusega ning ka rekonstrueerimisel ehitatakse enamasti endine ühisvoolne süsteem ümber lahkvoolseks.
Reoveekogumisala vastavust hinnatakse Asulareovee puhastamise direktiivi 91/271/EMÜ artiklite 3, 4 ja 5 põhjal, kus igaüks neist hindab erinevat aspekti reovee käitlemise protsessist alustades kokku kogumisest ja lõpetades puhastamisega. Iga kahe aasta tagant täidab Eesti liikmesriigina ka aruandluskohustust, esitades direktiivi artiklite 15 ja 17 põhjal raportid Euroopa Komisjonile, kes on loonud tulemuste vaatamiseks interaktiivse veebilehe SIIF.
2021. aasta seisuga vastavad üle 2000 ie reoveekogumisaladest Asulareovee puhastamise direktiivi artiklis 3 (reovee kogumissüsteemid) sätestatud nõuetele kõik 57 reoveekogumisala. Kui reoveekogumisala ei vasta direktiivi artiklis 3 sätestatud nõuetele, siis artiklite 4 ja 5 nõuetekohasust ei hinnata. Kui kogumissüsteem nõuetele ei vasta, loetakse kogu reoveekogumisala nõuetele mittevastavaks sõltumata puhastustulemustest.
Asulareovee puhastamise direktiivi artiklid 4 ja 5 reguleerivad reovee puhastamist. Artikkel 4 kehtestab nõuded reovee bioloogilisele puhastusele (teise astme puhastus) ning artikkel 5 reovee süvapuhastusele (peale teise astme puhastuse veel üldlämmastiku ja üldfosfori ärastamise lisanõue ehk kolmanda astme puhastus). Üle 2000 ie reoveekogumisaladel puhastatakse reovesi bioloogiliselt ilma toitainete vajaliku ärastusetapita (II astme puhastus) või bioloogilis-keemiliselt koos toitainete ärastusetapiga (III astme puhastus ehk süvapuhastus).
2021. aasta lõpu seisuga puhastatakse 57. reoveekogumisala reovesi 51-s reoveepuhastis. Kahe puhastiga reoveekogumisalad on Tallinn ja ümbrus, Otepää, Vääna-Jõesuu ja Muraste. Pirita jõe reoveekogumisala teenindab kolm reoveepuhastit, sest osa reoveekogumisala reoveest suunatakse puhastamiseks ka Tallinna reoveepuhastile. Lisaks suunatakse Tallinna reoveepuhastile ka Saku, Saue, Kiili ja Luige-Kangru reovesi. Suurupi reoveepuhastile jõuab nii Vääna-Jõesuu kui Muraste reoveekogumisalade reovesi. Ahtme linnaosa, Jõhvi, Kiviõli, Püssi reovesi suunatakse puhastamiseks Kohtla-Järve reoveepuhastisse, Sindi reovesi Pärnu linna reoveepuhastisse ja Narva-Jõesuu reovesi Narva reoveepuhastisse.
2021. aastal vastas asulareovee puhastamise nõuetele direktiivi artikli 4 järgi (II astme puhastus ) 51 reoveekogumisala ehk 100% aladest, millele nõue kohaldub. Selle põhjuseks on asjaolu, et 2021. aastal ei esinenud ühelgi reoveepuhastil probleeme bioloogilise puhastuse osas.
Artikli 5 järgi (III astme puhastus) peab kõikidel reoveekogumisaladel koormusega 10 000 ie ja enam reovesi läbima süvapuhastuse (üldlämmastiku ja üldfosfori ärastamise nõue). Artikli 5 osas üldlämmastiku vastavust ei hinnata juhul kui reovee temperatuur on alla 12°C. Lämmastiku eemaldamise efektiivsus on otseselt seotud puhastatava reovee temperatuuriga, mis Eesti oludes on talvel tunduvalt madalam kui kevadel, suvel või sügisel. Reovee temperatuuri langemisel alla 12°C langeb märgatavalt ka puhastuse efektiivsus. 2021. aastal ei vastanud nõuetele vaid 1 puhasti, millele kohaldatakse artikkel 5 nõudeid.
Asulareovee puhastamise direktiivile vastas 2021. aastal 56 reoveekogumisala ehk 98%. Mittevastavuste põhjuseks on ebapiisav üldfosfori ja üldlämmastiku ärastamine.
Reostusnäitajate osas esines enim ületusi üldfosfori sisalduses heitvees – 27 korral. Üldfosfori seireproovi tulemuste aasta keskmine ei tohi ületada loas sätestatud normi. Sama tingimus on ka üldlämmastikul, mille ületamist esines 6 juhul. Keemilise hapnikutarbe ja heljumi põhjustatud mittevastavusi oli enam-vähem sama palju, vastavalt 9 ja 8. Bioloogilise hapnikutarbe liigsuur sisaldus tekitas mittevastavuse 20 korral.