Näitaja väljendab aasta jooksul tekkinud jäätmete, sh tava- ja ohtlike jäätmete, kogust miljonites tonnides.
Jäätmeteke sõltub suurel määral majandusolukorrast, kaubanduse edenemisest ja tarbimisest. Näiteks tekib majanduskasvu ajal jäätmeid rohkem, majanduslangus toob aga kaasa jäätmete vähenemise. Kõikjal EL-i riikides otsitakse meetmeid, mis katkestaksid jäätmetekke ja majanduskasvu omavahelise seose. Märksõnadeks on siin teadlikkuse kasv, säästev tootmine ja tarbimine, terviklik tootearendus, tootjavastutus ning toote keskkonnamõju jälgimine kogu olelustsükli vältel.
2000. aastast näitas jäätmeteke Eestis kasvutendentsi, jõudes 2007. aastal 21,2 miljoni tonnini. Jäätmete märgatav vähenemine toimus 2009. aastal, mil oli majanduskriis, langedes siis peaaegu 2002. aasta tasemele. Alates 2011. aastast oli jäätmeteke taaskord üle 20 miljoni tonni, kuni 2014. aastani oli jäätmeteke suhteliselt stabiilne, kuid alates 2015. aastast toimus kasv ning 2017. aastal oli teke juba üle 25 miljoni tonni. Peale seda on jäätmeteke langenud, jõudes 2020. aastal 2009. aasta tasemele. Langus on seotud põlevkivitööstuse tootmismahtude langusega.
Keskmiselt 80% jäätmetest on tekkinud töötlevas tööstuses, energeetikaettevõtetes ning reovee puhastamisel, millest põhiosa moodustavad põlevkivitööstuse ja -energeetikaga seonduvad jäätmed. Viimasel viiel aastal on nende osakaal kogu jäätmetekkest olnud 72%. Ehitusjäätmeid tekib aastas 14%, jäätmekäitlusettevõtetes 4% nn sekundaarseid jäätmeid, puidutööstuse jäätmeid (neist suurem osa taaskasutatakse) 1%, olmejäätmeid keskmiselt 2%, põllumajanduse ja toiduainete töötlemise jäätmeid 1%.
Ohtlike jäätmete osakaal jäätmete tekkes on varasemalt olnud märkimisväärselt suur. Perioodil 2014-2019 tekkis ohtlikke jäätmeid keskmiselt 10 miljonit tonni aastas, moodustades kogu jäätmetekkest 40-47%. Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest moodustas põlevkivituhk u 90%. Alates 2020. aastast kuulub põlevkivituhk tavajäätmete alla ning seetõttu vähenes ohtlike jäätmete teke märkimisväärselt, moodustades 2021. a üldisest jäätmetekkest 8% ning 2022. aastal 7%. Hoolimata sellest, tekkis enim ohtlikke jäätmeid (fenoole sisaldavad vesipõhised jäätmed, põlevkivi poolkoks jt.) ikkagi põlevkivitööstuses. Põlevkivitööstusega mitteseotud peamised ohtlikud jäätmed olid õli sisaldavad jäätmed, ohtlike ainetega saastunud pinnas (pinnas ja kivid, süvenduspinnas), ohtlikke vedelikke sisaldavad romusõidukid, ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud ehitusmaterjalid, jäätmete põletamisel tekkinud jäätmed, jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed ning jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed.
Alljärgneval joonisel on toodud tegelikud heitkogused tegevusalade kaupa (eri värvidega tähistatud osakaalud tulbas).