Näitaja väljendab taaskasutatud ja ladestatud jäätmete kogust miljonites tonnides ning taaskasutatud ja ladestatud jäätmete protsentuaalset osakaalu kõigist tekkinud jäätmetest.
Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. Kui jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente ei ole võimalik korduskasutada, tuleb jäätmete energiakasutusele eelistada nende ringlussevõttu materjalina või toormena. Selline jäätmekäitlustoimingute eelistusjärjekord eeldab jäätmete liigiti kogumist, et neid oleks võimalik suunata ringlusesse ja seeläbi vähendada prügilatesse ladestatavate jäätmete kogust miinimumini.
Viimasel kümnendil on taaskasutatud keskmiselt 48% tekkinud jäätmetest. Mõneti vähenes taaskasutamise osakaal majanduskriisi tingimustes aastatel 2008–2009 üldise taaskasutusturu languse tõttu. Aastatel 2011–2013 taaskasutati üle 50% tekkinud jäätmetest. Peamiselt tulenes see põlevkivi aheraine taaskasutuse suurenemisest, mida tingis mitme asjaolu kokkulangemine: aherainekillustikuga suleti poolkoksimäed ja õlitootmisjääkide pigijärved, alustati suurte tee-ehitusobjektidega, kus aherainet kasutati muldkeha täitematerjalina ning toimusid aherainest rajatava puhke- ja vabaajakeskuse ehitustööd. Aheraine taaskasutusvõimalused on muutuvad: kui aastatel 2010–2013 taaskasutati keskmiselt 78% tekkinud aherainest, siis varematel aastatel 20%. Viimastel aastatel on taaskasutuse osakaal jälle tõusnud ning peamiselt on aheraine leidnud kasutust kaevandamisalade korrastamisel või täitematerjalina ehitussektoris ja taristuehitusel.
Jäätmete taaskasutamine võimalikult suures ulatuses on üks jäätmemajanduse esmaseid prioriteete. 2007. a vastu võetud Eesti keskkonnastrateegiast tuleneva eesmärgi kohaselt on aastal 2030 tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning taaskasutamine, sh ringlussevõtt, suurenenud.
Peamiseks jäätmete kõrvaldamise viisiks aastatel 2000–2022 on olnud jäätmete ladestamine prügilatesse. Kui prügilatesse ladestatavad jäätmekogused jäid aastatel 2000-2018 enam-vähem samale tasemele (keskmiselt 11 miljonit tonni), siis ladestamise osakaal võrreldes jäätmetekkega on aasta-aastalt vähenenud. Aastatel 2000-2009 ladestati keskmiselt 65% jäätmetest, järgmisel kümnendil 2010-2019 aga 50% jäätmetest. Alates 2019. a on jäätmete ladestamise osakaal oluliselt vähenenud moodustades aastatel 2019-2022 keskmiselt 35%.
Jäätmete ladestamine jääb valdavaks jäätmete kõrvaldamisviisiks seni, kuni toimub põlevkivi kaevandamine ning kasutamine energia ja põlevkiviõli tootmisel. Põlevkivi kaevandamise ja -energeetikaga seonduvad jäätmed moodustasid aastatel 2000-2009 kogu prügilatesse ladestatud jäätmete hulgast keskmiselt 94%, aastatel 2010-2019 keskmiselt 98%. Peamiselt olid need termilistes protsessides tekkinud jäätmed, sealhulgas põlevkivi kolde- ja lendtuhk ning ohtlikke aineid sisaldavad või aluselised tahked gaasipuhastusjäätmed. Olme- ja muid jäätmeid ladestati perioodil 2010-2019 keskmiselt 2%.