Liigu edasi põhisisu juurde
Kaardilood
Andis välja Keskkonnaagentuur Avaldatud: 14.03.2023  /  Uuendatud: 10.01.2024

Kokkuvõte

2022. aasta algas tavapärasest veerohkemalt, millele andis suure kaalu veebruarikuu äravool. Kevad-talvine suurvesi esines sellel aastal mitmes jaos, mistõttu veetaseme tipud pikaajaliste maksimaalsete tasemeteni ei küündinud ja esinesid piirkonniti veidi erinevalt, jäädes osades hüdromeetriajaamades veebruarisse, teistel aprillikuusse. Suvi algas väheste sademete tõttu üle Eesti veevaeselt ning ka tavapäraseid tulvasid, mis jõgesid suvel-sügisel toitnud oleks, esines pigem vaid Peipsi järve ja Narva jõe vesikonna jõgedes. Jõgede veetemperatuurid saavutasid maksimumi juuni lõpus. Suvest alanud veevaesus süvenes ka sügisel ning mitu lühema vaatlusreaga hüdromeetriajaama said endale juulis, augustis ja detsembris uued minimaalsed veetaseme rekordid. Ainsana olid suuremad äravoolud Peipsi järve vesikonna jõgedes, moodustades seal läbi suve ja sügise 60% pikaajalisest keskmisest, ülejäänud Eestis piirdus äravool vaid 30-40%-ga. Jää teke algas miinuskraadide tulekuga novembri kolmandal dekaadil. Aasta lõpus sadanud rohke lumi ning jõulueelne sulaperiood tõstis veidi veetasemeid, pakkudes väikest leevendust veevaesusele. Siiski jäid aasta lõpu keskmised äravoolud Eesti hüdromeetriajaamade jõgedes pikaajalisele keskmisele tublisti alla, moodustades üle Eesti keskmiselt vaid 40%. Äärmiselt veevaesed olid viimasel poolaastal Soome ja Liivi lahe vesikonna jõed.

Aasta alguse veerohkusel ei õnnestunud aastast keskmist äravoolu väga kõrgeks kergitada ning üldiselt kujunes aasta veevaeseks, nagu ka varasemalt aastad 2013-2015, 2018 ja 2021. Küllaltki lähedane päevakeskmise äravoolu käik alates juulist oli 20 aastat tagasi. Nimelt, ka aastal 2002 vähenes pärast suurvett äravool oluliselt ning suvisest madalveeperioodist alates oli vett jõgedes aasta lõpuni keskmisest vähem.

Eesti keskmine äravool 2022. aastal oli 367 m 3 /s. Keskmine pikaajaline äravool ehk norm (2000-2022) on 428 m 3 /s. 2022. a veeressursid olid seega 14% alla normi. Eesti pinnavee varusid hinnatakse aasta keskmise äravoolumahu järgi (W, mln km 3 ). 2022. aasta äravoolumaht oli 11,6 mln km 3 , norm 13,5 mln km 3 .