Keskkonnaagentuur võtab juba teistkordselt osa 30 päeva kaardi väljakutsest (#30DayMapChallenge). Uute kaartide loomise väljakutse sai alguse Twitteris 2019. aastal ning selle algataja on soomlasest kaardientusiast Topi Tjukanovi.
Novembri kuus avaldatakse Keskkonnaportaalis iga päev uus kaart, mis on koostatud keskkonnaandmeid ja kaarte armastavate Keskkonnaagentuuri spetsialistide poolt.
Päev 30 - Minu lemmik .../Day 30 - My favourite ...
Kaardimaratoni lõpu tähistamisel on kaasatud nii Keskkonnaagentuuri töötajad kui ka kõik meie jälgijad, et kujundada koos kaart meie lemmikkohtadest Eesti looduses. Kaardil on märgitud paigad, mis ühel või teisel moel on inimestele südamelähedased.
Löö kaasa ja anna meile teada, kus asub Sinu lemmikkoht Eestis klikkides SIIA.
See võib olla mõni looduskaunis paik, kodupiirkond või muu tähendusrikas koht.
Päev 29 - Populatsioon/Day 29 - Population
Statistilise metsainventeerimise (SMI) alusel mõõdetud puude arvukus ja liigiline jaotus maakonniti.
The number and species distribution of trees on the basis of National Forest Inventory by county.
Päev 28 - On see joonis või kaart?/Day 28 - Is this a chart or a map?
Eesti rahvarõiva seeliku triipude järgi on võimalik tuvastada kandja kodukohta. Kas ka keskkonnanäitajate triipude järgi on võimalik tuvastada keskkonnanäitajat? Tee proovi!
Kui Sulle mõistatuste lahendamine ei istu, siis uuri toitainete koormuste liikumist EstModel.App ja ilmanäitajaid Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse lehelt.
The stripes on Estonian folk costume skirts can be used to identify the place of origin of the owner. Is it also possible to identify an environmental variable by their stripes? Try it out!
If puzzles are not for you, explore the movement of nutrient loads in the EstModel.App and the weather variables on the Estonian Environment Agency weather service’s page.
Päev 27 - Täpp/Day 27 - Dot
Kaardil on 2023. aastal NORDLIS välgudetektorite võrgustiku poolt registreeritud pilv-maa välgulöögid Eestis ja selle lähiümbruses. Eesti piirides oli kokku 24 390 pilv-maa välgulööki.
Kõige äikeselisem kuu oli august, mil registreeriti üle poole kogu 2023. aasta pilv-maa välkudest. Enim esines äikest Kagu-Eestis.
2023. aasta äikesehooajast loe lähemalt SIIT.
Map of all the cloud to ground lightning strikes detected by NORDLIS Lightning Detection Network in 2023. There has been 24 390 cloud to ground lightning striks in Estonia this year.
Number of lightning strikes were highest in august when more than half of the cloud to ground lightning strikes were recorded in 2023.
Päev 26 - Minimaalne/Day 26 - Minimal
Eestis ja naaberaladel on viimase 10 aasta jooksul registreeritud 400-700 seismilist sündmust aastas, mille hulgas looduslikke maavärinaid on üksikuid. Enamus seismilisi sündmusi on regulaarsed ja planeeritud lõhkamised karjäärides, miinide elimineerimised merel ning ka kaevandusvaringud. Harvadel juhtudel jäävad sündmused ka identifitseerimata. Sündmused on madala magnituudiga ja üldiselt ei ole inimesele tuntavad.
Seismoseiret teostab Eesti Geoloogiateenistus. Kõik aruanded ja sündmuste nimekirjad on leitavad keskkonnaseire infosüsteemist KESE.
Estonia and neighbouring areas have recorded 400-700 seismic events per year over the last 10 years but only with a few of them being natural earthquakes. The majority of seismic events are regular and planned blasting in quarries, mine clearance at sea, and also cave-ins in mininig. On rare occasions events remain unidentified. The events in Estonia are low magnitude and generally not noticeable to humans.
Seismic monitoring is carried out by the Estonian Geological Survey. All reports and lists of events can be found in the Environmental Monitoring Database KESE.
Päev 25 - Antarktis/Day 25 - Antarctica
Mis manner on Eestist 313 korda suurem, kuid Eesti 4 Metallica kontserdi vastu on neil ette näidata vaid 1?
Eestimaalasi on Antarktikasse uurimisretkedele tõmmanud juba Saaremaal sündinud Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshauseni aegadest, kes oli tõenäoliselt üks esimestest Antarktise mandri rannikut näinud meresõitjatest.
Antarktika kasutamist reguleerivad rahvusvahelised lepingud mille kohaselt on Antarktika avatud rahumeelseks kasutamiseks ja teadustegevuseks. Tänapäeval on Antarktika lepingu osalisteks 56 riiki ning Eesti nende seas mitte-konsultatiivse liikmena alates aastast 2001.
Kaardile on kantud avalikest allikatest pärineva info kohaselt (EGS aastaraamat, 31kd, 1998 ja Internet) piirkonnad ja jaamad, kus Eestist pärit teadlased on teadustööd teinud.
What continent is 313 times bigger than Estonia but only has 1 Metallica concert to show for against 4?
Estonians have been attracted to the Antarctic since Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen - a man born in Saaremaa who was probably the first of the three explorers considered to have seen the coast of Antarctica for the first time.
The use of the Antarctic is governed by international treaties under which the Antarctic is open for peaceful purposes and research. There are 56 parties to The Antarctic Treaty, with Estonia among them as a non-consultative member since 2001.
The map shows the areas and stations where Estonian scientists have carried out research according to information from public sources (Estonian Geographical Society Yearbook, vol 31 (1998) and the Internet).
Päev 24 - Must ja valge/Day 24 - Black and white
Statistilise MetsaInventeerimise (SMI) avalikud ja mitteavalikud punktid must-valgelt väljatoodud.
SMI on valikuuring, mille jaoks on mõõdetud Eestis üleriigiliselt proovitükke alates aastast 1999. SMI proovitükid on paigutatud süstemaatiliselt kindla reeglistiku järgi üle riigi. Nii on kõik maakategooriad andmestikus esindatud proportsionaalselt pindala järgi nende esinemisega maastikul ja samuti saab esitada üleriigilisi metsanduslikke andmeid (metsamaa pindala ja tagavara, puuliigiline ning vanuseline jaotumine, kasvukohatüübid, raied, surnud-kuivanud mets jms). Välitööde optimeerimiseks on proovitükid paigutatud 800m x 800m traktidesse. Ühel traktil paikneb 16 ringproovitükki (igal küljel 4). Trakti nurkades ja külje keskmistel proovitükkidel mõõdetakse kõik proovitükile jäävad puud (sh kännud), teistel proovitükkidel antakse silmamõõduline hinnang.
Loe SMI kohta lähemalt SIIT.
National Forest Inventory (NFI) public and non-public points in black and white.
NFI is a sample survey, for which sample plots have been measured in Estonia since 1999. NFI sample plots are arranged systematically across the country according to a specific set of rules. In this way, all land categories are represented in the dataset proportionally by area to their presence in the landscape. Nationwide forestry data (area and reserves of forest land, tree species and their age distribution, growth site types, fellings, dead-dried forest, etc.) can also be calculated and presented this way. To optimize field work, the plots are arranged in 800m x 800m tracts. There are 16 round sample plots on sides of one tract. On every ohter plot of tract all trees or stumps are measured. On remaining plots stand parameters are estimated not measured.
Päev 23 - 3D/Day 23 - 3D
Metsaseire proovialade sügavkaevetes mõõdetud mullahorisontide tüsedus (cm) 2006-2008 a.
Riiklikku metsaseire raames tehtava metsamuldade seire eesmärk on saada üldist informatsiooni füüsikaliste omaduste ja keemiliste elementide sisalduse ning nende muutuste kohta mullas, et mõista ja selgitata mulla rolli, funktsiooni ja mullaprotsesside dünaamikat metsaökosüsteemis. Eestis on läbi viidud selliselt metsamuldade uuring kolmel korral: 1994-1996, 2006-2008, 2020-2023. Mullahorisontide tüsedust mõõdeti viimati perioodil 2006-2008.
Vaata ka sellel aastal valminud metsa- ja põllumuldade kaardilugu.
Thickness of soil horizons (cm) measured during forest soil monitoring programme in 2006-2008
The aim of forest soil monitoring, which is a part of the wider forest monitoring programme, is to obtain general information about the physical properties and chemical elements content in soil and the changes to understand and explain the role, function and dynamics of soil processes in the forest ecosystem. A survey of forest soils has been carried out three times: 1994-1996, 2006-2008, 2020-2023.
Päev 22 - Põhi ei ole alati üleval/Day 22 - North is not always up
Kas põhjatuul puhub põhjast või põhja? Eestis on põhjatuulte osakaal üks väiksemaid, keskmiselt 9% kõikidest tuule suundadest. Pikaajalise keskmisena on põhjatuuli kõige enam registreeritud Vilsandi rannikujaamas (12%) ja kõige vähem Võrus (7%). Valdavaks tuule suunaks on Eestis edel, kust puhub keskmiselt 20% tuuli.
Tuule suundi kirjeldavad tuuleroosid.
Does North wind blow from the North or to the North? Frequency of north winds in Estonia is one of the lowest, 9% on average. Long term averages show that north winds are more common in Vilsandi coastal station (12%) and most seldom in Võru station(7%). Main wind direction in Estonia is south-west (20%).
Wind directions are described by the wind roses.
Päev 21 - Raster/Day 21 - Raster
Lisaks sellele, et mustikad ja pohlad on maitsvad ning vitamiinirikkad, on võimalik neid korjates ka natuke lisaraha teenida. Vaata kaardilt, kus kandis Eestis tasub mustikate ja pohlade korilusega eriti aktiivselt tegeleda.
Hoidke silma peal Keskkonnaagentuuri tegemistel, sest juba varsti avaldatakse uusimad kaardid looduse hüvede ja nende majandusliku väärtuse kohta! Seniks saab uurida looduse hüvesid ELME projekti raames kaardistatud ökosüsteemiteenuste kaardiloost.
As well as being tasty and rich in vitamins, blueberries and lingonberries can also earn you a little extra money. Check out the map to see where in Estonia blueberry and lingonberry picking is particularly worthwhile.
Keep an eye on what the Estonian Environment Agency is up to - latest maps on the benefits of nature and their economic value are being published soon! In the meantime, you can find out more about nature's benefits in the list of ecosystem services mapped by the ELME project.
Päev 20 - Õues/Day 20 - Outdoors
Sellel aastal proovisid Keskkonnaagentuuri töötajad kätt (ja jalga) GPS-kunstiga! Kuna meie inimesed töötavad üle Eesti ja isegi üle Euroopa, siis panime kaardile need paigad, kus radasid looduses kõnniti. Kas teadsid, et maailma kõige pikem GPS-kunsti rada on 7 163,67 km pikk, läbib kogu Jaapani saart ja kujutab endast erilist sõnumit - "Marry Me" ehk abiellu minuga. Meie töötajate ülesanne oli natukene tagasihoidlikum ehk 2 km pildi kohta ja pildi teemadeks meie tööga seotud märksõnad.
During the course of the year our specialists have been taking part in a GPS art challenge. Since we work all over Estonia and Europe, we have decided to put all the places from where the GPS tracks were sent from onto a map! A fun fact about GPS art: the longest GPS track is 7163.67 km long, runs through Japan and depicts a special message – Marry Me! Our specialists had a more humble goal of 2 km per picture 😊
Päev 19 - 5 minuti kaart/Day 19 - 5 minute map
Seiretööd ning aruannete koostamised võivad võtta tunde, päevi või isegi aasta, aga info peab kiiresti liikuma! Oma töö tulemusi Keskkonnaagentuuris jagame huvilistega uudiste, blogide, veebilehtede (nt Keskkonnaportaal ja ilmateenistus.ee) ja sotsiaalmeedia kaudu. Kaardil on meediamonitooringu keskkonna station.ee andmete alusel Keskkonnaagentuuri uudistes enimmainitud märksõnad aastal 2023.
Monitoring work and preparation of reports can take hours, days or even a year, but information must move quickly! We share the results of our work with interested parties through news, blogs, websites (e.g. Keskonnaportaal and ilmateenistus.ee) and social media. Based on the media monitoring platform station.ee, the map shows the most mentioned keywords in the news of the Estoninan Environment Agency in 2023.
Päev 18 - Atmosfäär/Day 18 - Atmosphere
Raadiosondeerimise eesmärk on saada ülevaade kõrgemate õhukihtide meteoroloogilistest parameetritest, mis on olulised ilmaprognooside koostamisel.
Eestis toimub sondeerimine üks kord ööpäevas öösel kell 23.30 UTC aja järgi. Raadiosondi lend võib kesta kuni kaks tundi, mille vältel võib sond tõusta rohkem kui 35 km kõrgusele ning kanduda enam kui 300 km kaugusele. Kui õhupall on maksimaalselt paisunud, siis see puruneb ja raadiosond kukub alla.
Juba välja saadetud raadiosonde Keskkonnaagentuur tagasi ei vaja. Kui leiad loodusest Keskkonnaagentuuri kleebisega sondi, siis võta see endaga kaasa, eemalda patarei ning jäta sond endale või vii elektroonikajäätmete kogumiskohta. Leitud raadiosondist võiks teada anda ka aadressil @email. Loe raadiosondist täpsemalt siit.
Radio sounding is used to obtain an overview of the meteorological parameters of the upper air layers. Those parameters are important for weather forecasting.
In Estonia, the sounding takes place once a day, at 23.30 UTC at night. The flight of the radiosonde can last up to two hours, during which time it can reach an altitude of more than 35 km and a range of more than 300 km. When the balloon is inflated to its maximum, it will burst and the sonde will fall.
Sondes that have been sent out are no longer needed by Estonian Environment Agency but if you find one with an Environment Agency sticker in the wild, take it with you, remove the battery and either keep the sonde or take it to an electronic waste collection point. Found sondes can also be reported to @email.
Päev 17 - Vool/Day 17 - Flow
Vesi ikka ojakeses vuliseb ja voolab ning otsib teed mere poole. Mõnikord on seda rohkem ja mõnikord pisut vähem ning mõnikord tekib küsimus, kas järsku see muutus ikka ei ole normaalne? Meie aitame seiremõõtmiste põhjal selgust saada. Selleks võrdleme hetke vooluhulkasid pikaajaliste keskmiste vooluhulkadega. Meie esimene hüdromeetriajaam alustas tööd Narva jõel 1902. aastal ja nii on selle mõõtmiste aegrida lausa 120-aastane.
Eesti 2022. aasta keskmine vooluhulk oli ainult natukene väiksem kui pikaajaline keskmine. Kuupõhiselt oli pilt palju põnevam. Kui Eestis tavaliselt algab pikk ja veerohke kevadine suurvesi märtsi lõpus, siis 2022. aasta veebruarikuu sulailmad sulatasid lume ja jää ning panid veed oodatust varem voolama. Kevadine suurvesi asendus väiksemate veerohkete perioodidega. Samas suvine madalveeperiood, mis tavaliselt kestab septembri lõpuni või oktoobri alguseni, kestis 2022. aastal peaaegu detsembri lõpuni.
The water gurgles and flows in the stream, seeking its way to the sea. Sometimes there is high flow and sometimes low flow, and sometimes the question arises whether the change is normal? We can help to find out, based on monitoring measurements. To do this, we compare flows with long-term average flows. Our first hydrologic station on the Narva River started operating in 1902, so its measurement history goes back 120 years.
Estonia's average flow in 2022 was only slightly lower than the long-term average. On a monthly basis, the overall picture is much more exciting. While the long and abundant spring flood usually starts in Estonia at the end of March, the warm days in February 2022 melted the snow and ice, causing the waters to flow earlier than expected, and the spring flood was replaced by couple of smaller peaks. On the other hand, the summer low-water period, which usually lasts until late September or early October, lasted until almost the end of December in 2022.
Päev 16 - Okeaania/Day 16 - Oceania
Kui liivakastis kaevamisega hoogu minna, võib kogemata peaaegu Uus-Meremaale sattuda. Just Vaikse ookeani lõunaosas asubki Eesti antipood ehk diametraalselt Maa vastasküljel asuv punkt. Põhja poolkeral on antipoodideks nimetatud ka Austraaliat ja Uus-Meremaad ning nende elanikke.
If you get carried away digging in a sandpit, you could almost end up in New Zealand by accident. It's in the South Pacific where Estonia's antipode, or diametrically opposite point of the Earth, lies. In the Northern hemisphere, Australia and New Zealand have been called antipodes and their inhabitants called antipodeans.
Päev 15 - OpenStreetMap/Day 15 - OpenStreetMap
Tallinna rohelise pealinna 2023. aasta elurikkuse programmi üheks osaks olid elurikkuse kaardistamise talgud. Loodushuvilised esitasid loodusvaatluste nutirakenduse abil vaatluseid erinevate taime-, seene- ja loomaliikide kohta Tallinna linnas.
Enim vaadeldi imetajaid, kellest halljänest tervelt neljakümnel korral. Lindudest esitati kõige rohkem kuldnoka vaatluseid ning taimedest domineerisid erinevate orhideeliikide vaatlused. Põnevamatest liikidest märgati aga näiteks tervelt neljal korral šaakalit.
As a part of Tallinn's Green Capital 2023 biodiversity program, a biodiversity mapping effort was launched. Nature enthusiasts in Tallinn used the loodusvaatluste nutirakendus smart app to share their observations of various plant, fungi, and animal species.
Mammals were the most commonly spotted, with the European hare leading the count with 40 sightings. Among birds, the common starling was frequently observed, and orchid species dominated the plant category. Adding a thrill to the project, jackals were spotted four times.
Päev 14 - Euroopa/Day 14 - Europe
Eriti peened osakesed (PM2.5) on saasteained, mille läbimõõt on väiksem kui 2,5 µm, võrdlusena juuksekarva läbimõõt on 50-70 µm. Eriti peened osakesed välisõhus põhjustavad hingamisteede ning südame ja veresoonkonna haigusi ning vähendavad keskmist oodatavat eluiga. Euroopas on peamiseks PM2.5 heitkoguste allikaks kütuste põletamine sooja tarbeks.
14. päeva kaart annab ülevaate palju tekib Euroopas PM2.5 inimese kohta kilogrammides ning võrdlusena PM2.5 heitkogus riikide kaupa kokku.
Fine particulate matter (PM2.5) is defined as particles that are generally 2.5 micrometers and smaller for example the average human hair is about 50-70 micrometers in diameter. Fine particulate matter is a key contributor to the adverse effects of air pollution on cardiovascular health. The primary source of PM2.5 in Europe is energy consumption in the residential, commercial, and institutional sector.
Day fourteen map provides an overview emission of PM2.5 kilograms per capita in Europe and total per country as well.
Päev 13 - Horopleet/Day 13 - Choropleth
Ülevaade hundivaatlustest 2022. aastal. Pöörame tähelepanu, et tegemist on vaatlustega mitte isendite arvuga. 2003. aastal töötati välja ja rakendati teaduspõhine seiremetoodika ning vaatlused annavad meile olulist taustainfot hundikarjade leviku ja paiknemise kohta.
An overview of wolf observations in 2022. These are observations and not counts. In 2003, a research-based monitoring methodology was developed and implemented, the observations give us important background information about the distribution and location of wolf packs.
Päev 12 - Lõuna-Ameerika/Day 12 - South America
Eesti suurim järv – Peipsi, võrreldes Lõuna-Ameerika suurima järve Titicacaga.
Estonia's largest lake Peipsi, compared to Titicaca, the largest lake in South America.
Päev 11 - Retro/Day 11 - Retro
Esimesed ilma- ja merevaatlused tehti 1805. aastal Tallinna sadamas. Regulaarsed vaatlused algasid 19. sajandi teisel poolel. Keskkonnaagentuuri seirevõrk koosneb rannikujaamadest, hüdromeetriajaamadest, meteoroloogiajaamadest ja soojaamast. Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) on tunnustanud Vilsandi, Tooma ja Jõgeva jaama sajandi jaama tiitliga, rõhutades pikkade andmeridade olulisust.
Vaata seirevõrgu jaamade tänapäevast paiknemist ja nimekirja siit.
First weather and marine observations were done in 1805 at Port of Tallinn. Regular observations started in the second half of 19th Century. Observational network of the Estonian Environment Agency consists of coastal stations, hydrological stations, meteorological stations and bog station.
World Meteorological Organization has recognized Vilsandi, Tooma and Jõgeva stations with the title of centennial station emphasizing the importance of long-term climate records.
Päev 10 - Põhja-Ameerika/Day 10 - North America
Põhja-Ameerika ulatuslikest metsatulekahjudest tingitud suits on sel aastal korduvalt üle Atlandi ookeani Põhja-Euroopasse ja Eestisse jõudnud, muutes meie taeva piimjaks või kergelt pruunikaks. Suitsuosakeste kontsentratsioon oli suurem maapinnast ligikaudu 5-5,5 km kõrgusel. Suitsu levimise protsessi jälgimine satelliitidelt on tõeliselt muljetavaldav ja hädavajalik.
The smoke from massive wildfires in North America has repeatedly reached to Northern Europe and Estonia across the Atlantic Ocean this year, turning our skies milky or slightly brownish. The high concentration of smoke particles was detected at altitudes of around 5-5.5 km above the ground. Monitoring the process of the smoke distribution from satellites is truly impressive and essential.
Päev 9 - Heksagonid/Day 9 - Hexagons
Inimtegevus merel põhjustab kahte tüüpi müra – pidevmüra ja impulssmüra. Hiljuti avaldati HOLAS 3 Läänemere seisundiaruanne, kus esmakordselt hindas HELCOM muuhulgas ka veealuse pidevmüra mõju vee-elustikule. Aruandest järeldub, et Läänemeres pole veealune pidevmüra müratundlikel liikidel käitumishäireid tekitanud. Mürarikkamad piirkonnad on eelkõige laevaliinide teedel, kõige kriitilisem on olukord Läänemere edelaosas, mida läbivad kõik Läänemerre tulevad või siit lahkuvad laevad. Meie merealal on mürarikkam Soome laht, kus intensiivne laevaliiklus toimub suhteliselt kitsukesel alal.
Loe lisa HOLAS 3 aruandest.
There are two types of noise caused by human activity at sea – continuous noise and impulsive noise. For the first time, the impact of continuous underwater noise on aquatic life was assessed by HELCOM. The recently published HOLAS 3 report concludes that continuous underwater noise in the Baltic Sea has not caused behavioural disturbances to species. The highest average potential effect of continuous underwater noise occurs in the south-western Baltic Sea, where all ships entering or leaving the inner parts of the sea pass through a rather narrow area, compressing the traffic.
Read more from the HOLAS 3 report.
Päev 8 - Aafrika/Day 8 - Africa
Lindude rändeteekonna pikkus erineb liigiti tunduvalt – mõned rahulduvad vaid veidi mahedama kliimaga, samal ajal kui teised võtavad asja tõsiselt ja lendavad Aafrikasse välja. Viimaseid nimetatakse kaugränduriteks, kellest enamik lendavad teisele poole Sahara kõrbe. Tuntuimad sellised liigid on suitsupääsuke, valge-toonekurg, kägu ja ööbik, kuid Aafrikasse lendavad veel kahlajad, kalakotkas, rukkirääk, väänkael, piiritaja, öösorr, põõsalinnud, kärbsenäpid, peoleo jpt.
Lindude rände kohta on andmeid kogutud üle 100 aasta kasutades rõngastamist. Kuna linnu rõnga unikaalset koodi õnnestub looduses välja lugeda väga harva ning kõik isendid ei pruugi alati ka sihtkohta jõuda, peab märgistama väga palju linde.
Kui kohtad rõngastatud lindu ning Sul õnnestub välja lugeda info jala- või kaelarõngal, anna sellest teada Keskkonnaagentuuri Matsalu rõngastuskeskusele aadressil @email
Estonian migratory birds travel different distances – some settle for just a bit milder climate, while others get serious and fly out to Africa. The latter are called long-distance migrators, most of whom fly to the other side of the Sahara desert. The most well-known long-distances migrators are the barn swallow, white stork, cuckoo and nightingale, but also waders, osprey, corn crake, eurasian wryneck, european nightjar, warblers, flycatchers, eurasian golden oriole etc. fly to Africa.
Data on bird migration have been collected using ringing for over 100 years. Since the unique code of a bird's ring can be read very rarely in the wild, and not all animals reach their destination, a lot of birds need to be kept.
If you come across a ringed bird and you manage to read the letters and colors on the bird's leg or neck ring, report it to the Estonian Environment Agency’s Matsalu Ringing Center @email
Päev 7 - Navigatisoon/Day 7 - Navigation
Igal kevadel loetakse lume sulades metsas pabulahunnikuid, et saada infot eeskätt meie kolme hirvlase – põdra, metskitse ja punahirve – asurkonna arvukuses ja elupaigakasutuses toimunud muutuste kohta.
Nimetatud liigid, ning veel mõned, väljutavad külmemal poolel aastast oma ekskremendid veevaeste pabulate näol, mis püsivad metsa all märgatavana kuni suve hakuni. Nt tekitab üks põder talveperioodil ööpäevas keskeltläbi 14-15 pabulahunnikut. Seega, kui teame, kui palju on meid huvitaval metsaalal kevadel maas erinevaid pabulahunnikuid ja teame ka ligilähedaselt aega, mille jooksul on need sinna maha jäätud, saame üsna hea pildi selle liigi asustustihedusest piirkonnas. Aastast-aastasse loendusi korrates saame ülevaate ka loenduste vahelisel ajal toimunud võimalikest arvukuse muutustest. Kokku on Eestis 47 seireala, kus igal kevadel selline loendus läbi viiakse.
Every spring after the snow has melted it is time to go to the forest and count the droppings. This gives information about the population size and changes in the habitat use of our three deer species – elk, roe deer and red deer.
The mentioned species, and a few more, excrete their poo in the form of dry droppings during the colder half of the year, which remain noticeable under the forest until the beginning of summer. For example, one elk produces 14-15 piles of droppings on average during a winter day. Therefore, if we know how many piles of droppings are there in the springtime and we also know the approximate time during which they have been „left“ there, we can get a pretty good picture of the population density of this species in the area. By repeating the countings from year to year, we also get an overview of the changes occurred between the countings. There are a total of 47 monitoring areas in Estonia where such counting are carried out every spring.
Päev 6 - Aasia/Day 6 - Asia
Võõrliigid on liigid, mis inimese tegevuse tulemusel on hakanud levima väljaspool oma looduslikku levilat. Neist invasiivsed võõrliigid ohustavad kohalikke liike, muudavad elupaiku ja looduslikku tasakaalu.
Eestis on registreeritud ligi 30 invasiivset võõrliiki, mille looduslik levila asub hoopis Aasias. Kaardile on kantud neist 5 kõige arvukama liigi leiukohad Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) järgi. Kui märkad neid liike looduses, anna sellest meile teada, läbi Loodusvaatluste nutirakenduse, mille saad alla laadida Google Playst või Apple Store'i äpipoodidest.
Alien species are species that, as a result of human activities, have spread outside their natural species range. Among them are invasive alien species which threaten local species, alter habitats and change the natural balance.
Nearly 30 invasive alien species recorded in Estonia have their natural range in Asia. The map shows the locations of the 5 most abundant of these species according to the Estonian Nature Information System (EELIS). If you spot any of these species in the wild, let us know through the Nature Observation app, which you can download from Google Play or the Apple Store.
Päev 5 - Analoogkaart/Day 5 - Analog map
Õmmeldud kaart viimasest päevast, kui Eestis oli viienda taseme tuleoht 2023. aastal. Tuleohuindeksi arvutamine algab kevadel pärast lume sulamist ning lõppeb sügisvihmade saabumisega. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab Päästeamet Keskkonnaagentuuri kogutavate ilmaandmete alusel.
Sewed map from the last day of fifth category fire hazard in 2023. Fire weather index calculation starts in spring right after snow has melted and ends with arrival of autumn rainfalls. The start and end of fire hazard period is set by the Rescue Board who relies on weather data gathered by Estonian Environment Agency.
Päev 4 - Halb kaart/Day 4 - Bad map
Halb, aga samas hea! Keskkonnaportaali kaardirakenduses on avalikuks tehtud üle 100 kaardikihi, mis jagatud erinevatesse teemadesse. Liiga palju korraga avades võib avanev pilt aga pahviks lüüa. Värviline kaardikihtide kogum on ilus silmale, aga ei ole väga informatiivne.
Bad but also good! There are more than 100 map layers available on the environmental portal webmap. All grouped into diferent topics. Opening them all at the same time can be a little overwhelming.
Päev 3 - polügoonid/Day 3 - Polygons
Keskkonnaagentuur kogub ja töötleb suurel hulgal andmeid jäätmete ja selle kohta, mis nendest edasi saab. Jäätmed on suures osas materiaalne ressurss, mida saab ja tuleks uuesti kasutusele võtta. Kaardilt on näha, kui palju tekib Eesti omavalitsustes tahkeid olmejäätmeid kodumajapidamistes ja kuidas nende teke elaniku kohta.
Estonian Environment Agency collects and alayzes a large amount of data about waste and what happens to it after. Waste is largely a material resource that can and must be reused. The map shows how much solid waste is generated in households in different Estonian municipalities and how it is distributed per inhabitant.
Päev 2 - Jooned/Day 2 - Lines
Keskkonnaagentuur hindab iga-aastaselt Eesti pinnaveekogumite seisundit. Sõltuvalt inimmõju ulatusest hinnatakse nende seisundit 5-astmelises skaalas: väga hea, hea, kesine, halb ja väga halb.
Uuri järgi, mis seisus on sinu piirkonnas olevad vooluveekogumid Keskkonnaportaali pinnaveekogumite seisundi interaktiivsest kaardirakendusest.
Day two map provides an overview of the status of river water bodies in 2022.
Estonian Environment Agency assesses the status of Estonia’s surface water bodies annually. Depending on the extent of human impact, the status of surface water bodies is assessed on a 5-point scale: very good, good, moderaate, poor and bad.
Päev 1 - Punktid/Day 1 - Points
Selle aasta puu on harilik mänd. Panime kaardile nii looduskaitsealused kui ka pärandkultuuri objektidena kaitstavad männid Eestis. Kas teadsid, et maailma kõige kõrgem harilik mänd kasvab Põlvamaal Ootsipalu orus?
Leia enda kodule lähimad erilised männid Keskkonnaportaali kaardilt lülitades sisse looduse kaitse (üksikobjektid) ja pärandkultuuri kihid.
Tree of the year for 2023 is Scots pine (Pinus sylvesteris). On the map there are all the pine trees in Estonia which are under protection as individual protected natural objects and as objects of cultural heritage. Did you know that ther world tallest Scots pine grows in Estonia in the Ootsipalu Valley in Põlva region?
