Euroopa tavalisemate linnuliikide seisundit kokku võtva ülevaate kohaselt jätkub kultuurmaastiku haudelinnustiku arvukuses langustrend. Võrreldes baasaastaga (1980), mil seisundi jälgimisega alustati, oli 2021. aastaks Euroopas kadunud ligi 60 protsenti kultuurmaastiku haudelinnustikust. Metsade haudelinnustiku arvukus näitab Euroopas tervikuna taastumise märke, kuid võrreldes baasaastaga on metsade linnustiku arvukus kukkunud pea 10 protsenti.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Meelis Leivitsa sõnul on regiooniti arvukuse trendides siiski veidi erinevusi. „Kui Lääne- ja Kesk-Euroopa metsalinnustiku seis üha paraneb, siis Põhja-Euroopa vastav arvukus liigub jätkuvalt allakäigu teed. Ka Eestit, mida kokkuvõttes liigitatakse küll Kesk- ja Ida-Euroopa riikide gruppi, kuulub metsalinnustikus toimuvate muutuste alusel pigem Põhja-Euroopa riikidega ühte rühma. Eestis algas metsalinnustiku arvukuses kiire langus sajandivahetuse paiku ning siiani pole see samal tasemel taastunud,“ selgitas Leivits. Eriti murettekitav on linnuspetsialisti hinnangul meie tavalisemate metsalindude nagu metsvindi, salu-lehelinnu ja väike-lehelinnu arvukuses esinev pikaajaline langustrend.
Eestis on lindude arvukuse baasaastaks võetud 1984. aasta. Sellega võrreldes on meil kadunud ligi 34 protsenti kultuurmaastiku haudelinnustikust. Stabiliseerumisest Leivitsa kinnitusel märke ei paista. Metsade haudelinnustiku arvukus on kukkunud enam kui 16 protsenti.
Infot Eesti tavalisemate linnuliikide värskendatud seisundist ning uuendatud kultuurmaastiku ja metsade haudelinnustikust (varem tuntud ka kui põllulinnuindeks ja metsalinnuindeks) annab ülevaate raport „Haudelinnustiku gildiindeksid 2021. a.", mis on leitav keskkonnaseire infosüsteemist KESE https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=28207957&monitoringWorkUid=28207955
Rohkem infot Euroopa ülevaatest https://pecbms.info/european-common-bird-indicators-2022-update/