Eile õhtul löödi Luksemburgis lukku Läänemere järgmise aasta kilu, räime, tursa ja lõhe kvoodid. Eesti saab kokkuvõttes tulemustega rahule jääda, sest saavutasime meile olulistes küsimustes soovitud tulemuse, mis tagab kaluritele püügivõimalused ka järgmisel aastal.
„Eesti seisis selle eest, et kilu kvoot saaks nii suur kui teadussoovitus seda maksimaalselt võimaldab“ lausus Eesti kalanduse ja kalavarude huve esindanud keskkonnaminister Madis Kallas. Euroopa Komisjoni algne ettepanek nägi ette lausa 20 protsendilist kärbet, millest läbirääkimiste käigus kujunes -11 protsenti. Kui Liivi lahe kvoodi muutuse osas vaidlust ei olnud, sest see järgis täpselt teadussoovituse taset (-4%), siis avaosa räimekvoodi üle käis nõukogu kohtumisele eelneval õhtul äge diskussioon Baltfishis ehk piirkondlikus ühenduses. Seal saavutatud kokkulepe nõudis ka poliitilist sekkumist ja paindlikkust eri osapooltelt kuni ministrite konsultatsioonideni välja. Kokkulepe leiti 32 protsendilises kvooditõusus võrreldes käesoleva aastaga.
Mitmed Läänemere kalavarud on madalseisus ning seetõttu on ka 2023. aastal tursa ja lõhe sihtpüük keelatud. „Kui turska meie kalurid praegu ei püüa, siis lõhe on rannapüügis siiski sage ja oluline kalaliik. Seetõttu oli Eesti jaoks oluline säilitada kaaspüügivõimalus Läänemere avaosas ja vähemalt samal tasemel kvoot ka Soome lahes,“ rääkis Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhata Herki Tuus.
Tuusi sõnul ei olnud Eesti täielikult rahul lõhe harrastuspüügi liiga keeruka korraldusega ja selles osas lepiti kokku ühine deklaratsioon, et pingutatakse täiendavate andmete saamiseks ning selle pealt vaadatakse senine korraldus üle.
Eestile suuremat huvi pakkuvad pelaagiliste liikide kvoodid liikusid aga erinevas suunas. Nii on Liivi lahe räimekvoot 2023. aastal -4% väiksem ning kilu kvoot -11% väiksem. Seevastu tõuseb Läänemere avaosa räime kvoot lausa +32%.
Eesti kvoodid 2023. aastal:
Kilu 25 670 t
Avaosa räim 7950 t
Liivi lahe räim 21 078 t
Soome lahe lõhe 969 tk
Avaosa lõhe 1344 tk