Puit on Eesti majandusele oluline toorme-ja energiaallikas. Keskkonnaagentuuri koostatav puidubilanss koondab infot puidu ja sellest valmistatud toodete päritolu, töötlemise, tarbimise ning kaubanduse kohta. Puidubilansi kogumaht oli 2020. aastal 16 028 000 m3, mis on ligi viis protsenti väiksem 2017. aasta kogumahust. Enim mõjutas kahanemist raiemahu vähenemine kahe miljoni kuupmeetri võrra. Peamised puiduallikad on metsa raie 10,4 miljoni kuupmeetriga ja puitmaterjali import 4,1 miljoni kuupmeetriga.
Keskkonnaagentuuri metsaosakonna metsastatistika peaspetsialist Feliks Sirkase sõnul annab puidubilanss tervikliku ülevaate meie metsasektori puidukasutusest. „Korjame kokku andmed puiduallikate ja puidu kasutamise kohta. Eestile nii tähtsa metsasektori puhul on oluline teada, kust puit tekib, kus ja millises mahus puitu töödeldakse ja milleks seda kasutatakse,“ selgitas Sirkas.
- Puiduallikad
2020. aastal leidis Eesti metsamaalt varutud puidust (sh oksad ja ladvad) 46 protsenti kasutust palgina, 21 protsenti paberipuiduna ja 33 protsenti küttepuiduna. Sirkase sõnul näitavad need osakaalud puidu esmast kasutusviisi. Näiteks energiapuitu tekib juurde veel ka puidutöötlemise käigus. Puidu ja puittoodete impordi kogumahust moodustasid 2020. aastal suurima osa okaspuu saematerjal (33 protsenti), paber, papp ning paber- ja papptooted (22 protsenti).
- Puidutöötlemine
Suurimad toormekasutajad olid puitkütuste tootjad ja saetööstus. Puidubilansi kogukäibest kulus puitkütuste tootmiseks 32 protsenti ja 25 protsenti puitu liikus saetööstusesse. Eesti puidutööstus kasutas 2020. aastal 92 protsendi ulatuses kohalikku päritolu tööstuslikku ümarpuitu (palk ja paberipuit).
- Puidu tarbimine
Puidubilansi kogumahust moodustas ülekaalukalt suurima osa puidu ja puittoodete eksport (9,4 miljonit m3) ning puitkütuste tarbimine energeetikas (5,9 mln m3). Peamised ekspordiartiklid olid puidugraanulid, okaspuulaastud ja –pilpad ning okaspuu saematerjal. Endiselt on probleemiks paberitööstuse tooraine (kvaliteetne hake ja paberipuit) suuremahuline eksport, mis on püsinud 2,7 miljoni kuupmeetri tasemel. Puidubilansi kogukäibest kulus energiaks (puitkütuste tarbimine ja eksport) ligikaudu 8,5 miljonit kuupmeetrit, sellest omakorda enam kui pool tarbiti riigisiseselt.
Puidubilansi valmimiseks kasutatavad andmed xx aasta kohta saavad täismahus avalikuks alles sellest järgneva aasta jooksul. Puidubilansi koostamiseks kogutud andmeallikatega ja täisanalüüsiga on võimalik tutvuda Keskkonnaportaalis.