Käesoleva uuringu eesmärgiks oli selgitada välja Selja jõe veekvaliteeti mõjutavad võimalikud reostusallikad ja koostada tegevuskava Selja jõe seisundi parandamiseks. Kuna Selja jõe halva seisundi põhjuseks on liigne toitaineterohkus, siis käesolevas töös on pööratud põhitähelepanu toitainete koormuse allikatele ja nende negatiivse mõju vähendamise abinõudele.
Looduslike eelduste poolest kuulub Selja jõgi väärtuslike kalajõgede hulka, kuid 2007. aasta hüdrokeemilise seire alusel on Selja jõe seisund hinnatud väga halvaks. Halvaks on hinnatud jõe elustiku seisund ka 2005. aasta hüdrobioloogilise seire raames. Selja jõe veekvaliteeti mõjutavad tugevalt nii asulate reovesi kui loomakasvatusfarmidest ja põldudelt pärit hajukoormus.
Märksõnad: veemajanduskava, vesikonnad, veekogumid, pinnavee seisund, põllumajandus, paisud, koprad, maaparandus, hajukoormus, kalastik, kalade rändetõkked, ohtlikud ained, jääkreostus, üleujutused, riskid, meetmed