Keskkonnaministeerium korraldab 6. detsembril kiirgusvaldkonna teabepäeva ning kutsub kõiki huvilisi ettekandeid kuulama.

Valitsus kiitis täna heaks seisukohad Euroopa Liidu kliimaõigustiku „Eesmärk 55“ eelnõude kohta, mis puudutavad EL heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi uuendamist, jõupingutuste jagamist liikmesriikide vahel ning maakasutuse ja metsanduse sektori panust kliimaeesmärkide täitmisse. Nende eesmärgiks on vähendada aastaks 2030 EL kasvuhoonegaaside heidet 55 protsendi võrra.

Valitsus kinnitas Suigu looduskaitseala, Selja jõe maastikukaitseala ja Alliku looduskaitseala eeskirjad ning otsustas Oja liigikaitseala kaitse alt välja arvata.

Millistele kaladele pakub Narva jõgi elupaika ja missugused on haruldasemad liigid? Viimase kolme aasta jooksul on projekti LIFE IP CleanEST käigus Narva jõge põhjalikult uuritud, et arendada Eesti suurjõgede kalastiku seiremetoodikat ja hinnata jõe seisundit. Suurjõgede seiremetoodika välja töötamise tulemusena on Eestil Euroopa Liidu liikmesriigina võimalik aru anda, millises… Merike Lipu P, 20...

Keskkonnaameti peadirektoriks saab tuleva aasta 1. jaanuarist Rainer Vakra.

Eesti ja Venemaa valitsuste vaheline kalapüügikomisjon leppis kokku järgmise aasta püügitingimustes Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves. Mõlema riigi teadlastel ei olnud kalavarude seisust jagada positiivset sõnumit ja see jätab jälje järgmise aasta püügikvootidele.

Aprillis tööd alustanud peamiselt teadlastest koosnev juhtkogu andis keskkonnaministrile üle metsanduse selle kümnendi arengukava eelnõu. Uue arengukava peaeesmärk on tagada Eesti metsade kestlikkus.

Löö kaasa Euroopa Liidu avalikul konsultatsioonil, andes tagasisidet õhukvaliteeti puudutavatele õigusaktidele.

Valitsus kinnitas avalikult kasutatavate veekogude uue nimekirja, sest 2012. aastal kehtestatud nimekiri ei vasta enam praegustele oludele. Eesti looduse infosüsteemis on veekogude andmeid täpsustatud ning seetõttu tuli ajakohastada ka avalikult kasutatavate veekogude nimekirja.

2017. aastal käivitunud Kroodi oja jääkreostuse likvideerimistööd on nüüdseks lõppenud. Maardu järvest Muuga lahte voolav Kroodi oja oli veel mõned aastad tagasi väga saastunud, sisaldades endas ohtlikke aineid alates naftajääkidest lõpetades tsingi, vase ja nikliühenditega ning oja kaldad olid reostunud arseeniga.