Valminud on 2022. aasta hüdroloogiline aastaraamat, kus anname ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toome välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.

Säästmaks kuusikuid massilisest kahjust, mida tekitavad tüvekahjurid, on aeg alustada kahjuritõrjega, mille esimene faas on kuuse-kooreüraskile asustamiseks püünispuude paika sättimine.

Viimastel päevadel ja kuul on ilmunud mitmeid artikleid metsastatistika teemal. Olles mures võimaliku eksitava informatsiooni leviku pärast ning tasakaalustatuma arvamuse kujundamiseks soovime omalt poolt kommenteerida olulisemaid väiteid.

Täna ilmunud blogipostituses räägime sellest, kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge kohe ja mugavalt ning teha keskkonnale ja endale kasulikumaid valikuid.

Täna avaldas valitsustevaheline kliimamuutuste paneel ehk IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) oma kuuenda hinnanguperioodi kokkuvõtva raporti „Sünteesiraport: kliimamuutused 2023“.

Igal aastal märtsis tähistame koos Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooniga (WMO) päeva, mil jõustus WMO asutamise konventsioon. Sellel aastal peame auväärset 150. aasta juubelit.

Iga aasta 23. märtsil tähistab kogu maailm meteoroloogiapäeva. Kuna ilm, kliima ja veeringlus ei tunne rahvuslikke ega poliitilisi piire on rahvusvaheline koostöö selles valdkonnas hädavajalik. See filosoofia on juhtinud maailma meteoroloogiakogukonna tööd juba 150 aastat.

Palju räägitakse sellest, et peame saama ringmajandavaks ühiskonnaks. Kuid mida see tähendab? Tänases blogiloos räägib keskkonnaminister Madis Kallas kuidas tema rakendab ringmajanduse põhimõtteid.

Olete oodatud ELME projekti avalikule seminarile, mis on suunatud kõigile, kes on huvitatud uusimatest teaduspõhistest arengutest Eesti maismaaökosüsteemide hüvede hindamisel ja kaardistamisel.