Mere ökosüsteemiteenuste hindamise ja kaardistamisega on tegeletud Rahandusministeeriumi juhtimisel Eesti mereala planeeringu koostamise raames, panuse sellesse andis ka ELME projekt. Aastal 2019 avaldatud töö annab ülevaate Eesti merealade ökosüsteemiteenuste kaardistamisest ja hindamisest. Uuring keskendus viiele teenusele: elupaigateenus, toiduteenus, kliimaregulatsioon, vee filtreerimine ning...

Siseveekogude ökosüsteemiteenuseid kaardistatakse projektides LIFE IP CleanEST ja LIFE SIP WetEST Projekt LIFE IP CleanEST LIFE IP CleanEST on veemajanduse integreeritud projekt, mis keskendub Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamisele. Projekt kestab aastani 2028, mille jooksul hinnatakse ja kaardistatakse muuhulgas ka Ida-Eesti jõgede ja nende valgalade ökosüsteemiteenuseid...

Maismaaökosüsteemide ulatuse, seisundi ja hüvede kaarte rakendavad oma töö hõlbustamiseks ja täiustamiseks erinevad riigiasutused, kohalikud omavalitsused ning eksperdid, kuid ka tavainimesed leiavad neist teavet leidmaks näiteks parimaid marjade ja seente korjepaiku. Järgnevalt on loetletud valdkondade kaupa konkreetsed ja juba kasutusel olevad kaartide rakendused. Keskkonnamõju hindamine...

Põlised koduloomad on kujunenud inimese ja looduse koostöös Sihipäraselt aretatud tootmistõugudega võrreldes on põliste koduloomade välimiku populatsioonisisene mitmekesisus suur. Tähtis on tagada, et põlistel koduloomadel säiliksid iseloomuomadused, mida inimesed on omal ajal väärtustanud, ja kindlasti ei tohiks lasta hääbuda taval pruukida nende toodangut. Põliste koduloomade populatsioone...

Kihnu maalammas on kohalik põlistõug. Esialgu oli see üle-eestiline maalambatõug, kuid 21. sajandi alguseks oli tõug säilinud ainult Kihnu saarel Kihnu maalammas põlvneb uluklambast muflonist ja kuulub põhja-lühisabaliste lammaste rühma. Põhja-lühisabaliste lammaste asurkonnad on nii ajalooliselt kui ka tänapäeval paiknenud Põhja-Euroopas, Läänemere rannikul ja saartel. Arheogeneetik Eve Rannamäe...

1

Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon ja strateegilised eesmärgid Inimene sõltub loodusest. Hästi toimivad ökosüsteemid tagavad lisaks elurikkuse säilimisele ka inimesele eluks vajalikud materiaalsed ja mittemateriaalsed hüved: puhta vee ja õhu, ehitus- ja küttematerjalid, viljaka mulla, toidu, kehalise tervise, vaimse rahulolu jpm. Ökosüsteemi toimimisel tekkivaid inimkonna heaolu (toiduga ja veega...

Eestis katavad sood praegu ligikaudu 6% ja turbaalad (kunagised sood) veel lisaks umbes 16% maismaast Soo tüübid Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos on turbakiht õhuke ja taimed saavad oma toitained põhjaveest. Madalsoo taimestik on üldjuhul liigirikas ja lopsakas, sest taimed ulatuvad põhjaveeni. Tänapäevaks on enamik madalsoid kuivendatud ning muudetud valdavalt põllumaaks. Siirdesoo...

Suurim ohutegur Eesti sooelustikule on varasema kuivenduse mõju Eripärased keskkonnatingimused loovad soodes sobiva elupaiga paljudele erinevatele liikidele. Eesti soodes kasvab 280 soontaime- ja 153 samblaliiki. Enamik taimeliikidest (230) madalsoodes, 103 liiki siirdesoodes ning 45 liiki rabades. Eesti soodes elab üle 300 ämblikuliigi, üle 1600 putukaliigi, enam kui 200 linnuliiki, 11...