Hoiualade puhul kaitse-eeskirja ei kinnitata ning neid ei jaotata ka eri rangusega vöönditeks Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks. Hoiualal on keelatud...

Kaitsealad võivad jaguneda kehtivate tegevuspiirangute alusel kolme tüüpi vööndiks: loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad jagunevad rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks...

Künnivareseid ja harakaid kohtame sageli nii asulates (parkides) ja nende lähiümbruses kui ka põllumajandusmaastikes. Nad on nutikad ja kohanemisvõimelised liigid, kelle pesitsemine ja arvukus annavad väärtuslikku teavet meie maastike muutuste kohta. Haraka ja künnivarese vabatahtliku seire eesmärk on hinnata pesitsevate paaride arvukust, et saada paremad alusandmed iga kuue aasta tagant...

Paljud nahkhiired on kohanenud linnakeskkonnaga, elades koduaedades, linnaparkides, sildade all ja isegi keldrites, kujutamata seejuures vähimatki ohtu inimesele. Samal ajal, kui kogu maailmas tehakse jõupingutusi, et takistada koroonaviiruse (COVID-19) edasist levikut, on pandeemia allika kohta tekkinud palju teooriaid. Sealhulgas ka idee, et viirus võis Hiina turgudel nahkhiirtelt inimestele...

Eesti maatõug on meie kultuuripärand, mida peame hoidma tulevastele põlvedele. Kunagi ei tea, millal võib vaja minna eesti maatõu geene teiste tõugude aretustöös Eesti maatõug on vanim kohalikku päritolu karjast aretatud piimaveisetõug Eestis. Selle tõu aretusega on tegeldud üle saja aasta. Esimesed dokumenteeritud märkmed on teada 243 aasta tagusest ajast. Esimesena hakkas kohalikku karja...

Ökosüsteemide ja nende teenuste hindamise ja kaardistamise tegevuskava koostasid Keskkonnaagentuuri juhitava ELME projekti osana Tartu Ülikooli teadlased [1]. Tegevuskava valmis 2018. a ja see lõi esmase taustsüsteemi ökosüsteemide ja nende teenuste üleriigilise hindamise ja kaardistamise süsteemile. Tegevuskava lähtekohaks oli olemasoleva olukorra analüüs. Koostati ülevaade Eestis ja välismaal...

Eesti üleriigilise-hindamise kaardistamise peamised tegevused 2015. a lõpus eelkõige elurikkuse teadlikkuse suurendamise ning just ökosüsteemide ja ökosüsteemiteenuste üleriigilise hindamise-kaardistamise eesmärgil kutsuti ellu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatav ELME projekt, mida juhib Keskkonnaagentuur koostöös Kliimaministeeriumiga. 2020. a saadi ELME projekti raames teadlaste...

Eesti peamiste maismaaökosüsteemide hindamine ja kaardistamine Aastatel 2019 –2020 viidi läbi nn ELME1 projekt ehk hinnati ja kaardistati üleriigiliselt Eesti peamiste maismaaökosüsteemide (mets, niit, soo, põllumajanduslikud ökosüsteemid) ulatus, seisund ning hüvede paiknemine ja hulk. ELME1 ülevaatega saab lähemalt tutvuda siin. Aastatel 2021 –2023 uuendati varasemad materjalid ning teostati...

Ökosüsteemide kaartidelt saab teada, kus, kui palju ja milliseid hüvesid eri tüüpi ökosüsteemid pakuvad ning milline on ökosüsteemide seisund. Keskkonnaagentuuri juhitava ELME projekti [1] raames loodi aastatel 2019–2020 (leping sõlmiti 2018. a lõpus) metoodika ning hinnati ja kaardistati üleriigiliselt nelja peamise maismaaökosüsteemi (niidud, sood, metsad ja põllumajanduslikud ökosüsteemid)...