Ühissõidukiga, jalgrattaga ja jalgsi töölkäijate osatähtsus näitab inimeste osatähtsust tööga hõivatute seas, kes iga päev kasutavad tööl käimiseks ühistransporti, jalgratast või liiguvad jalgsi.
Ringlussevõtt tähendab jäätmete ümbertöötlemist nende uuesti kasutuselevõtuks materjalidena. Näiteks plastpakendite jäätmetest saab valmistada mitmesuguseid uusi tooteid nagu pudeleid, karpe, torusid, tekstiile (nt fliismaterjali) ja palju muud.
Ringleva materjali määr näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu materjalikasutuses (uue toormaterjali kasutusest).
Jäätmete kogutekke hulka arvestatakse kõikides valdkondades tekkivad jäätmed, sealhulgas näiteks olmejäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, põlevkivitööstuse jäätmed. Kuna Eestis moodustab jäätmetekkes suurima osa põlevkivisektor, kajastatakse andmeid nii koos põlevkivisektoriga kui ka sellest eraldi.
Ühistranspordi kättesaadavus väljendab elanike osatähtsust erineva teenustaseme piirkondades. Teenustaseme määramisel arvestatakse, kas tegemist on linna-, väikelinna- või maapiirkonnaga ning kui sageli ühistransport teenindab vastavat asustuspiirkonda. Seetõttu näiteks „hea“ teenustase tähendab linnalistes ja maalistes piirkondades erinevat teenuse taset.
Temperatuurimuutus on arvutatud viimase ja esimese normperioodi vahena (6,4 °C−4,9 °C). Temperatuurinormiks loetakse 30 aasta pikkuse normperioodi keskmist temperatuuri. Eestis on kasutusel neli temperatuuri normperioodi: 1901-1930, 1931-1960, 1961-1990, 1991-2020.
Mõõdik kirjeldab Eesti maismaaökosüsteemide ökoloogilist seisundit nelja peamise ökosüsteemitüübi (soo, mets, põld, niit) lõikes. ELME metoodikal põhinevalt kaardistatakse ökosüsteemid ülepinnaliselt, hõlmates kogu maismaa pindala. Mõõdik arvestab nii kõrge kui ka madalama elurikkusega alasid ning annab tervikliku ülevaate maismaaökosüsteemide seisundist Eestis.
Sademete summa muutus on arvutatud viimase ja esimese normperioodi keskmise väärtuse vahena. Normperioodiks loetakse 30 aasta pikkuse ajavahemiku sademete summa keskmine väärtus. Eestis kasutatakse sademete muutuste võrdlemiseks kolme normperioodi: 1931-1960, 1961-1990, 1991-2020.
Kuumapäevadeks arvestati üksikud päevad, kui õhutemperatuur ületas 30°C lävendi.
Kuumalaineks arvestati periood, kui õhutemperatuur ületas 30 °C lävendi vähemalt kolmel järjestikusel päeval.
Külmapäevadeks arvestati üksikud päevad, kui õhutemperatuur oli alla -26°C lävendi.
Külmalaineks arvestati periood, kui õhutemperatuur oli alla -26 °C lävendi vähemalt kolmel järjestikusel päeval.
Maa netohõive näitab (pool)loodusliku või põllumajandusliku maakatte muutust tehislikeks pindadeks, arvestades nii uute tehislike alade lisandumist kui ka tehislike pindade tagasimuutumist (pool)looduslikuks maaks. Mõõdik põhineb CORINE maakasutuse andmetel.