Meie toidulaua mitmekesisus sõltub suuresti tolmeldajate olemasolust Tolmeldajad on putukad või muud loomad, kes kandes õietolmu tolmukatelt emakasuudmele tolmeldavad taime ja võimaldavad nii taimedel vilja kanda. Tolmeldajad on mesilased, kimalased, liblikad, kärbsed ja mardikad, aga ka linnud, närilised ning nahkhiired. Hinnanguliselt on maailmas üle 20 000 liigi erinevaid tolmeldajaid [1]...

Artiklid: Mahepõllumajandus kui elurikkuse soodustaja (Mahepõllumajandusleht, 1/2015) Põllumajanduspoliitika ei suuda pidurdada elurikkuse hüvede kadu (ERR Novaator, 20.10.2016) Looduslik elurikkus põllumajandusmaastikes: kestliku toidutootmise tähtis komponent. (Aveliina Helm, Riigikogu toimetised nr 45) Lingid: "Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord...

Kuidas mõjutavad põllumajanduse keskkonnameetmed kimalaste arvukust? Rahva seas kutsutakse kimalasi (perekond Bombus ) maa- või metsmesilasteks, ka kumalasteks. Need putukad on hädavajalik lüli selleks, et elukeskkond ja majandus, sh põllumajandus, toimiks tavapäraselt. Vaatleme, millist kasu on toonud keskkonnameetmed, mis muu hulgas peaksid aitama säästa tolmeldajaid. Kimalased kuuluvad...

Aina enam räägitakse elurikkust säästvast turismist Maailmas pööratakse üha rohkem tähelepanu teadlike valikute tegemisele loodusressursside ja keskkonna säästmiseks. See puudutab ka turismindust ning siia kuuluvad nii vee kui ka energia säästmine ja mõistlik kasutamine, prügi ja jäätmete tekke vähendamine ning nende sorteerimine, kohalike toodete tarbimine, loodussõbralike materjalide eelistamine...

Loodusturismi arendamisel lähtutakse säästva arengu, loodushoiu, maaelu ja kultuuripärandi säilitamise põhimõttetest Loodusturism on turismi vorm, mille põhirõhk on looduse vaatlemisel ja väärtustamisel. Loodusturismi ei tasu segamini ajada looduspõhise turismiga (näiteks jahi- või kalaturismiga, mis on osa aktiivpuhkusest), mille jaoks loodus on ressursiks. Kuna loodusturismi rõhk on looduse...

Püsielupaik on kaitstav ala, mis moodustatakse kaitsealuste liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitseks Püsielupaik on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv Looduskaitseseaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik, kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht, lõhe või jõesilmu kudemispaik, pruunkaru...

Kaitsealune liik on looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse Looduskaitseseaduse alusel või mida on nimetatud EL Nõukogu määruse 338/97 lisades A–D. Kaitsealune kivistis või mineraal on kaitsekategooriasse kantud kivistis või mineraal, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse Looduskaitseseaduse alusel. Kaitsealused liigid...

Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala, või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse all kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Kohaliku omavalitsuse poolt kaitse alla võetud maa-alal kehtib vaid piiranguvööndi režiim. Seisuga 31.12.2022 on kohaliku...

Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida looduskaitseseaduse alusel kaitstakse Looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise otsuse jõustumisel moodustub selle ümber 50 meetri raadiuses piiranguvöönd, kui kaitse alla...

Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustiku funktsiooni täidab Loodusveeb Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (BMK) riiklik kontaktasutus/isik on Kliimaministeerium/Liina Vaher, kelle ülesandeks on BMK rakendamise koordineerimine ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja kasutuse poliitika. Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustiku (BTV) riiklik kontaktasutus on Keskkonnaagentuur, kelle...